Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Sellega luuakse Euroopa Liidu (EL) heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) See on ELi kliimamuutusega võitlemise poliitika nurgakivi, vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid kulutõhusalt ja majanduslikult efektiivselt. See rajaneb piiramise ja kauplemise põhimõttel*.
• Algset õigusakti on mitu korda muudetud, sest süsteem on arenenud. Viimased muudatused võeti vastu direktiivides (EL) 2023/958 ja (EL) 2023/959 ELi algatuse „Eesmärk 55“ osana, mille eesmärk on tagada, et ELi poliitika oleks kooskõlas Euroopa kliimaõiguse kliimaeesmärkide ja kohustustega vastavalt Euroopa rohelisele kokkuleppele ja Pariisi kokkuleppele.

PÕHIPUNKTID

Heitkogustega kauplemise süsteemi praegune (neljas) järk kestab 2021. aastast kuni 2030. aastani. Selleks ajaks on EL kehtestanud uue suurema eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 62 % võrreldes 2005. aasta tasemega.

Süsteemi kohaldamisalasse kuuluvad:

• elektrijaamad;
• mitmesugused energiamahukad tööstussektorid;
• ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) sisesed lennud ning väljuvad lennud Šveitsi ja Ühendkuningriiki;
• meretransport (tagastamiskohustused võetakse kasutusele järk-järgult ajavahemikus 2024–2026);
• järgmiste ainete heide:
  • süsinikdioksiid (CO₂),
  • dilämmastikoksiid,
  • perfluorosüsivesinik,
  • metaan.

On loodud uus eraldi heitkogustega kauplemise süsteem, mis hõlmab hooneid, autovedusid ja kütuseid täiendavates sektorites, mis vastavad tööstustegevusele, mida ei hõlma senine heitkogustega kauplemise süsteem.

Saastekvoodid

• Alates 1. jaanuarist 2005 peavad kõigi käesoleva õigusaktiga hõlmatud tegevuste käitajad tagastama igal aastal piisaval arvul saastekvoote, et katta oma eelmise aasta kasvuhoonegaaside heitkogused (üks heitkogus süsinikdioksiidi (CO₂) tonni kohta) või muude tugevate kasvuhoonegaaside ekvivalentkogus).
• ELis välja antud saastekvootide üldkogust vähendatakse igal aastal: 1,74 % võrra ajavahemikus 2013–2020 ja 2,2 % võrra alates ajavahemikus 2021–2023. Aastatel 2024–2027 vähendatakse seda 4,3 % aastas ja alates 2028. aastast 4,4 % aastas.
• Tasuta saastekvootide süsteem on läbi vaadatud, et võidelda süsinikuheite ülekandumise* probleemi vastu, keskendudes sektoritele, milles esineb tootmise väljaspoole ELi ümberpaigutamise oht. Seoses sellega
  • kõrvaldatakse järk-järgult tasuta saastekvoodid, lähtudes suuremast vähendamismäärast;
  • on kasutusele võetud ELi imporditud energiamahukate toodete suhtes kohaldatav piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (nn SPIM) ning HKSi raames tasuta eraldamine kaotatakse järk-järgult kuni 2034. aastani nende sektorite puhul, mis kuuluvad piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi alla).

Lennundussektor

• Kuni 2026. aasta lõpuni kehtib ELi CO2-heitega seotud hinnakujundus ELis/EEAs toimuvate lendude ning Šveitsi ja Ühendkuningriiki väljuvate lendude suhtes, säilitades eeskirjade rahvusvaheliseks kohaldamiseks praeguse piiratud geograafilise kohaldamisala. Hiljemalt 1. juuliks 2026 peab Euroopa Komisjon esitama aruande, milles hinnatakse Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni loodud rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteem (CORSIA) keskkonnaalast terviklikkust. Aruandele tuleb lisada seadusandlik ettepanek, millega säilitatakse või laiendatakse HKSi kohaldamisala väljaminevatele lendudele, võttes arvesse CORSIA keskkonnaalast terviklikkust ja ambitsioonikust seoses Pariisi kokkuleppega kehtestatud eesmärkidega. CORSIA kehtib Euroopa-väliste lendude suhtes CORSIAs osalevatesse riikidesse ja riikidest.
• Ajakohastatud eeskirjadega kiirendatakse põhimõtte „saastaja maksab“* rakendamist, kaotades järk-järgult lennundussektori tasuta saastekvoote, kuni 2026. aastal toimub täielik enampakkumine.
• Alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2030 reserveeritakse õhusõiduki käitajatele 20 miljonit saastekvooti, et stimuleerida neid fossiilkütuste kasutamisest loobuma.

Eraldi heitkogustega kauplemise süsteem hoonetele, maanteetranspordile ja täiendavatele sektoritele

Et stimuleerida heitkoguste vähendamist maanteetranspordi ja hoonete sektorites, mida senine heitkogustega kauplemise süsteem ei hõlma, leppisid kaasseadusandjad kokku, et alates 2027. aastast luuakse eraldi, kuid paralleelne heitkogustega kauplemise süsteem nimetatud sektorites põletatud kütuste heitkoguste jaoks. Erinevalt olemasolevast heitkogustega kauplemise süsteemist viib niinimetatud HKS2 reguleerimispunkti tarneahelas ettepoole, st isikutele, kes peavad maksma energiaaktsiisi (nt maksulaod ja kütusetarnijad), mitte kütuste lõpptarbijatele. HKS2 alla kuuluvad reguleeritud üksused peavad tagastama oma tõendatud heitkoguste saastekvoodid, mis vastavad nende tarbimisse lubatud kütuste kogusele. Ehkki saastekvootide tagastamine HKS2 raames algab alles 2028. aastal seoses 2027. aasta heitkogustega, algab heitkoguste seire ja aruandlus 1. jaanuarist 2025. HKS2 saastekvoodid ei tohi olla asendatavad olemasolevas HKSis kaubeldavate saastekvootidega ja need lastakse turule üksnes oksjonil (tasuta eraldamine on keelatud). HKS2 raames välja antud saastekvootide üldkogust vähendatakse igal aastal: 5,10 % võrra süsteemi alguses ja 5,38 % võrra alates aastast 2028.

Süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavad rahastamismehhanismid

• Moderniseerimisfond aitab kaasajastada energiasektori investeerimisprojekte ja üldiselt energiasüsteeme ELi liikmesriikides, mille sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta turuhindades oli 2013. aastal alla 60 % ELi keskmisest. Lisatud on kolm väiksema sissetulekuga liikmesriiki, mille sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta turuhindades oli ajavahemikul 2016–2018 alla 75 % ELi keskmisest.
• Innovatsioonifond toetab uuenduslike tehnoloogiate tutvustamist ja murrangulisi uuendusi ELi HKSi kuuluvates sektorites, sealhulgas uuenduslikud taastuvad energiaallikad, süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine ning energia salvestamine, pöörates suuremat tähelepanu uute tehnoloogiate laiendamisele.
• Määrusega (EL) 2023/955 (vt kokkuvõte) loodud kliimameetmete sotsiaalfond lisatakse süsinikuhinna kehtestamisele hoonete ja maanteetranspordi sektorites ning see pakub liikmesriikidele sihtotstarbelist rahastamist kõige enam mõjutatud vähekaitstud rühmade, eriti energiaostuvõimetute ja transpordivaesuses leibkondade ja mikroettevõtjate toetamiseks.

Liikmesriikide ülesanded

Liikmesriigid vastutavad järgmiste ülesannete eest:

• annavad välja kvoote;
• tagavad, et käitajad, õhusõidukite käitajad, laevandusettevõtjad ja reguleeritud üksused kontrollivad ja esitavad igal aastal oma heitkoguste kohta aruande ning tagastavad saastekvoodid, mille arv vastab nende eelmise kalendriaasta koguheitele;
• müüvad oksjonil kõik saastekvoodid, mida ei ole tasuta eraldatud ega paigutatud turustabiilsusreservi;
• otsustavad, kuidas kasutada oksjonimüükidest saadud tulu kliima-, energia- ja sotsiaalsetel eesmärkidel;
• esitavad komisjonile igal aastal aruande õigusakti kohaldamise kohta;
• tagavad, et saastekvoote võib üle anda ELi käitajate vahel ja kolmandatele riikidele, kus neid kvoote tunnustatakse;
• määravad seaduse rikkumise korral tõhusad karistused.

Komisjon

• esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule aruande ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ning sellega kaasneva kliima- ja energiapoliitika rakendamise kohta;
• kasutab oma õigust määrata kindlaks tehnilised eeskirjad, mis on vajalikud põhiliste õigusaktide rakendamiseks;
• peab sõltumatut tehingute registrit kvootide omandiõiguse, väljaandmise, üleandmise ja kehtetuks tunnistamise kohta.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab igal aastal ELi süsinikdioksiiditurgude toimimise hindamise.

MIS AJAST EESKIRJU KOHALDATAKSE?

• Direktiivi 2003/87/EÜ siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 31. detsember 2003. a..
• Liikmesriikidel tuleb 31. detsembriks 2023 üle võtta direktiivi (EL) 2023/958 ja direktiivi (EL) 2023/959 (paiksete käitiste, lennundus- ja merendusrajatiste kohta) 2023. aasta muudatused.
• Siiski peavad liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2026 kohaldama mitmeid sätteid, mis käsitlevad tasuta eraldamist.
• Hooneid, maanteevedusid ja muid sektoreid käsitleva uue HKSi eeskirjade ülevõtmise tähtaeg on 30. juuni 2024.

TAUST

• ELi heitkogustega kauplemise süsteem (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46)

Direktiivi 2003/87/EÜ hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/955, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond ja muudetakse määrust (EL) 2021/1060 (ELT L 130, 16.5.2023, lk 1–51)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1–17)

Nõukogu 25. juuni 2020. aasta otsus (EL) 2020/954, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis võetav seisukoht vabatahtlikust osalemisest teatamise kohta rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemis (CORSIA) alates 1. jaanuarist 2021 ning lennukikäitajate kompenseerimisnõuete arvutamiseks ajavahemikul 2021–2023 valitud võimaluse kohta (ELT L 212, 3.7.2020, lk 14–17)

Komisjoni 31. oktoobri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1842, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ rakenduseeskirjad seoses saastekvootide tasuta eraldamise kohanduste täiendava reguleerimisega vastavalt tootmistaseme muutumisele (ELT L 282, 4.11.2019, lk 20–24)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 01.09.2023