RSS
Tähestikuline nimestik

We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.

Do you have any questions? Contact us.


Majanduskasvust ja töökohtadest

Arhiiv
Tööhõive ja sotsiaalpoliitika

2000. aastal alustatud Lissaboni strateegia eesmärk oli muuta Euroopa Liit 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmuspõhiseks majandusjõuks, mida iseloomustaks jätkusuutlik majanduskasv, uute ja paremate töökohtade loomine ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Lissaboni strateegia vahearuanne näitas aga, et tulemuste osas saavutati parimal juhul vaid mõõdukat edu. Lõhe Euroopa ja tema majanduspartnerite tootlikkuse ja majanduskasvu osas on süvenenud veelgi, sellele lisandub rahvastiku vananemise probleem.
Euroopa Ülemkogu otsustas seetõttu Lissaboni strateegia uuesti käima lükata, luues majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel partnerlussuhteid. Nende partnerlussuhete eesmärk on endiselt säästev areng. Nende eesmärkide saavutamiseks peab aga Euroopa Liit keskenduma arvuliselt vähematele prioriteetidele. Suurema ja jätkusuutlikuma majanduskasvu saavutamine ning rohkemate ja kõrgema kvaliteediga töökohtade loomine annavad vahendeid, tänu millele saab muuta meie üldsõnalised ambitsioonid majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakaitse valdkonnas konkreetsemaks.

  • EUROOPA MUUTMINE INVESTORITELE ATRAKTIIVSEMAKS
    Majanduskasvu ja töökohtade arvu tõstmiseks tuleks Euroopa muuta investeerimispaigana atraktiivsemaks. Lähtudes väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) olulisest panusest töökohtade loomisel ja majanduskasvu tõstmisel, peab Euroopa kõigepealt ületama takistused VKEde loomisel ning stimuleerima ettevõtlikkust. Ühtlasi on pärast Lissaboni strateegia algatamist tehtud edusammudele vaatamata endiselt vähe vaba riskikapitali, et uusi ettevõtteid luua, ning kehtivad maksusätted ei soosi kasumi hoidmist ettevõttes, et selle omakapitali suurendada.
    • Avatud ja konkurentsivõimeliste turgude tagamine nii Euroopas kui ka väljaspool Euroopat
      Konkurents siseturul edendab tootlikkust ja innovatsiooni. Euroopa konkurentsipoliitika mängib konkurentsivõimeliste turgude vormimisel peamist rolli. Nimetatud poliitika peab jätkuma nii laienenud Euroopas kui ka teatavatel turgudel, mis ei ole veel oma täit potentsiaali saavutanud. Konkurentsipiirangud tuleb kõrvaldada ja riigiabi tuleks ümber suunata innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse ning riskikapitali edendamiseks. Väljaspool Euroopa Liitu peab kaubanduspoliitika võimaldama, et Euroopa ettevõtjad pääseksid kolmandate riikide turgudele, tegutsedes kooskõlas õiglast konkurentsi reguleerivate eeskirjadega.
    • Euroopa Liidu ja liikmesriikide õigusaktide parandamine
      Seaduste lihtsustamine aitab ettevõtjaid, eriti aga VKEsid, tänu ebavajalike formaalsuste kõrvaldamisele. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid on teinud halduskulude vähendamiseks juba mitmeid algatusi. See soodustab Euroopa ettevõtjate tootlikkust ja konkurentsivõimelisust ning nende kohanemis- ja innovatsioonivõimet ning aitab neil töökohti juurde luua. Samuti muutub lihtsamaks uute ettevõtete asutamine.
    • Euroopa infrastruktuuri laiendamine ja parandamine
      Transpordisektorisse tehtavad investeeringud peavad vastama ühiskonna majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonna vajadustele. Kaasaegne infrastruktuur on ettevõtjate ligimeelitamisel oluline konkurentsitegur, kuna see hõlbustab kauplemist ja liikuvust. Ühtlasi toovad kliimamuutused esile vajaduse säästlikumate liikumisvõimaluste järele. Ühendveo eesmärk on eelkõige suunata rohkem liiklust keskkonnahoidlikumate, ohutumate ja energiatõhusamate transpordiliikide suunas. Samuti võimaldavad uued tehnoloogiad transporti tõhustada.
  • TEADMISED JA INNOVATSIOON, MAJANDUSKASVU TEGURID
    Teadmised ja innovatsioon on majanduskasvu ja tootlikkuse puhul kõige olulisemad tegurid. Tootlikkuse suurenemine on Euroopa jaoks oluline, kuna see peab ülemaailmse konkurentsi tingimustes seisma silmitsi konkurentidega, kelle käsutuses on odav tööjõud ja loodusvarad.
    • Investeeringute suurendamine ning tõhustamine teadus- ja arendustegevuses
      Euroopa eesmärgi – 3% SKPst, millest 1% on pärit avalikust sektorist ja 2% erasektorist – täitmine on veel kaugel. Selles kontekstis saavad noored ja edumeelsed ettevõtjad tänu riigiabi reformimisele juurdepääsu riskikapitalile ja rahastamisele. Teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi eesmärk on eelkõige toetada olulistesse tehnoloogiatesse tehtavaid erasektori investeeringuid. Ühtlasi julgustab teadus- ja arendustegevuse ühine maksustamiskord ettevõtjaid rohkem teadus- ja arendustegevusesse investeerima.
    • Innovatsiooni ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise soodustamine
      Selleks et teadustegevus tooks kaasa majanduskasvu, peavad teadustegevuse tulemused innovatsioonile kasuks tulema. Tänu ülikoolide ja ettevõtjate suuremale koostööle levivad ideed paremini ja vastutasuks suureneb ülikoolide rahastamises ettevõtjate osakaal. Selle tulemus on kõrgema kvaliteediga ja tasuvam teadustegevus. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm toetab tegevusi, mis soosivad info- ja keskkonnatehnoloogiate ja taastuvate energiaallikate kasutamist.
    • Innovatsioon säästva arengu teenistuses
      Innovatsioon ja tehnoloogiaarendus on peamised tegurid, mis tagavad keskkonnasäästliku majandusarengu ja ressursside (eelkõige energeetiliste ressursside) jätkusuutlikkuse. Keskkonnatehnoloogiate arendamine võib avada ka uusi turge, mis elavdab ettevõtjate konkurentsi ja tööhõivet.
    • Tugeva tööstusliku aluse arendamine Euroopas
      Euroopa tööstuse tehnoloogilist potentsiaali ei kasutata alati täiel määral ära. Tänu ühtsele lähenemisviisile teadusuuringute, eeskirjade ja rahastamisega seonduvatele probleemidele võib tekkida sünergia, mis võimaldab ellu viia olulisi projekte ja vastata paremini ühiskonna vajadustele. Ühtlasi võib avalikust sektorist saadud rahaline toetus aidata kaasa konkreetsete toodete ja teenuste säästvale arengule, tugevdades nii Euroopa konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil. Galileo projekt ja mobiiltelefonid on head näited partnerlussuhetest.
  • ARVUKAMATE JA KÕRGEMA KVALITEEDIGA TÖÖKOHTADE LOOMINE
    Euroopa vajab rohkem ja kõrgema kvaliteediga töökohti. Tööhõive valdkonnas saavutatavatele tulemustele üha suuremat survet avaldav rahvastiku areng muudab selle majanduslikust ja sotsiaalsest vaatepunktist hädavajalikuks.
    • Tööturule tuleks meelitada rohkem inimesi ja sotsiaalkindlustussüsteeme tuleks ajakohastada.
      Liikmesriikidel palutakse määrata kindlaks 2008. ja 2010. aasta tööhõivemäärad ja võtta meetmeid riiklike reformiprogrammide rakendamiseks. Tööhõive koondsuunised aitavad neil valida selleks kõige tõhusamaid vahendeid. Probleem seisneb arvukamate inimeste tööturule meelitamises ja nende tööl hoidmises: erilist tähelepanu pööratakse noortele ja eakatele töötajatele. Selles kontekstis on vaja reformida ka pensioni- ja tervishoiusüsteemi, et tagada nende elujõulisus ja usaldusväärne sotsiaalkindlustus.
    • Töötajate ja ettevõtjate kohanemisvõime ning tööturgude paindlikkuse parandamine
      Kiiresti muutuva majanduse tõttu peavad töötajad olema kohanemisvõimelisemad ja nad peavad arendama oma oskusi, et vastata paremini kiiresti kasvavate sektorite vajadustele. Koos paindlikkusega tuleb aga tagada selline sotsiaalkindlustus, mis kataks ka töö vahetamise perioodid. Sotsiaalkindlustussüsteemid peavad olema ajakohased, et uudsetes olukordades toimida. Turu nõudmiste paremaks täitmiseks on hädavajalik kõrvaldada tööjõu liikuvusega seonduvad takistused.
    • Suuremad investeeringud inimkapitali hariduse ja oskuste arendamise teel
      Teadmuspõhises majanduses on kõige olulisem osa haridusel ja informatsioonil, kuna need toetavad majanduskasvu ja töökohti, tagades kõrge kvalifikatsiooniga ja kohanemisvõimelise tööjõu. Need tugevdavad ka sotsiaalset ühtekuuluvust ja aktiivset kodanikuühiskonda. Tagada tuleb hariduse ja informatsiooni kättesaadavus kõikidele inimestele kogu Euroopa elukestva õppe piirkonnas, vastates 2010. aastaks maailmatasemel kvaliteedile.
    • Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika aastateks 2007–2013 ning struktuurifondid ja ühtekuuluvusfond
      Ühenduse strateegilistes suunistes määratletakse ühtekuuluvuspoliitika prioriteedid. Nimetatud suunistes määratletakse valdkonnad, kus ühtekuuluvuspoliitika võib Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele kaasa aidata, ning esitatakse ka majanduskasvu ja tööhõive koondsuunised. Sel viisil on struktuurifondidega ja ühtekuuluvusfondiga seonduvad riiklikud programmid ja projektid suunatud majanduskasvule, tööhõivele, innovatsioonile ja teadmuspõhisele majandusele, samuti füüsilise infrastruktuuri loomisele.

Vt ka:

  • Lisateavet leiate Euroopa Komisjoni veebilehelt: „Majanduskasvust ja töökohtadest: kõik koos homse Euroopa nimel.”
Õigusteave | Selle saidi kohta | Otsi | Kontakt | Üles