RSS
Tähestikuline nimestik
See veebileht on kättesaadav 23 keeles
Uued kättesaadavad keeled:  BG - CS - ET - GA - LV - LT - HU - MT - PL - RO - SK - SL

We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.

Do you have any questions? Contact us.


Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel

Direktiiviga kehtestatakse üldine raamistik, et tagada võrdne kohtlemine Euroopa Liidu elanike vahel olenemata nende usutunnistusest või veendumustest, võimalikust puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest seoses töö saamise, kutsealale pääsemise, edutamise, kutseõppe, töötingimuste ja teatud organisatsioonidesse kuulumisega.

AKT

Direktiiv 2000/78/EÜ, 27. november 2000, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel.

KOKKUVÕTE

Diskrimineerimisvastane võitlus on Euroopa Liidu jaoks suur väljakutse. Euroopa Liit on rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele. Seega peab Euroopa Liit võtma kõik vajalikud meetmed, et võidelda diskrimineerimise vastu eeskätt töö saamise ja tööturu puhul.

Töö saamine ja kutsealale pääsemine on kõikidele võrdsete võimaluste tagamisel otsustava tähtsusega ning need aitavad oluliselt kaasa kodanike täielikule osalemisele majandus-, ühiskonna- ja kultuurielus. Siiski võib töö saamisel ja tööturul esile tuua rohket diskrimineerimist.

Amsterdami lepinguga vastu võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 13 annab ühendusele eriõigused võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

Liikmesriigid keelavad diskrimineerimise töö saamisel ja kutsealale pääsemisel. Selle keelu ulatus, sisu ja rakendusjõud on sellegipoolest erinevad. Direktiivi eesmärk on kehtestada selles valdkonnas miinimumraamistik.

Reguleerimisala

Direktiiv käsitleb järgmisi valdkondi:

  • juurdepääs palgalistele ja mittepalgalistele tegevustele, sealhulgas karjäärivõimalused;
  • kutseharidus;
  • töö saamise ja kutsealale pääsemise tingimused (sealhulgas tasustamise ja vallandamise tingimused);
  • kuulumine ja kaasatus tööandjate või töötajate organisatsioonidesse või muudesse kutseorganisatsioonidesse.

Seda kohaldatakse nii avalikule kui ka erasektorile, muu hulgas avalik-õiguslikele asutustele ja nii palgalisele kui ka vabatahtlikule tööle.

Diskrimineerimise mõiste

Direktiivi eesmärk on võidelda nii otsese diskrimineerimisega (erinev kohtlemine konkreetse omaduse tõttu) kui ka kaudse diskrimineerimisega (pealtnäha neutraalsed iseloomujooned, kriteeriumid või tavad, mis aga võivad teatud isiku(id) ebasoodsasse olukorda seada või diskrimineerimist soodustada). Diskrimineerimisena käsitatakse ahistamist, mis loob vaenuliku õhkkonna. Sätestatakse mõistlikud muudatused, et tagada puudega isikute võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, piirdudes olukordadega, kus ei tekitata põhjendamatuid raskusi.

Olukorrad, kus erinev kohtlemine on lubatud

  • Oluline kutsenõue

Teatud juhtudel on erinev kohtlemine põhjendatud, kui ametikoht või töötingimuste olemus seda õigustab.

  • Erinev kohtlemine vanuse alusel

Erinev kohtlemine on lubatud, kui see on objektiivselt põhjendatav, asjakohane ja vajalik, et saavutada tööturul seaduslikke eesmärke (tagada noorte või eakate tööliste kaitse, kehtestada ametialase kogemuse pikkuse nõuded jne).

  • Positiivne toimimisviis

Liikmesriikidel on õigus säilitada ja võtta meetmed eesmärgiga ebavõrdseid olukordi ära hoida või heastada (meetmed, mis on suunatud noorte integreerimise edendamisele, pensionile jäämisele jne).

Miinimumnõuded

Direktiiv sisaldab tagasiulatuva jõu puudumise klauslit, mis kehtib liikmesriikidele, kes kohaldavad õigusakte, milles on ette nähtud direktiivi võimaldatavast kaitstuse tasemest kõrgem tase.

Õiguskaitsevahendid ja õiguse kohaldamine

Vaatamata meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte tunnustamisele ühenduse õigustikus, on selle põhimõtte kohaldamine osutunud tegelikkuses äärmiselt raskeks. Võttes arvesse kõiki neid raskusi, kehtestatakse direktiiviga mitmeid mehhanisme, et tagada õiguste tõhusus diskrimineerimisvastases võitluses.

Need mehhanismid tuginevad järgmisele:

  • õiguste kaitse tõhustamine, suurendades õigusemõistmise või lepitusmenetluste kättesaadavust (nii isiklikult kui ka võimaldades organisatsioonidel seda õigust ohvri nimel kasutada);
  • tõendamiskohustuse ümberpööramine: kui on tuvastatud faktid, mis lubavad eeldada diskrimineerimise olemasolu, lasub tõendamiskohustus kostjal kooskõlas direktiiviga 97/80/EÜ a Euroopa Kohtu praktikaga soolise diskrimineerimise valdkonnas;
  • diskrimineerimise ohvrite kaitse represseerimise ja eeskätt vallandamise eest;
  • kutse- ja õppeasutustes ning töökohtades asjakohase teabe levitamine juba vastu võetud direktiivi sätete kohta.

Väga oluline roll diskrimineerimisvastases võitluses on sotsiaalpartneritel. Seega peavad liikmesriigid võtma meetmed, et soodustada sotsiaalpartnerite vahelist dialoogi eesmärgiga edendada võrdset kohtlemist töökohal kasutatavate praktikate järelevalve, käitumisjuhiste kehtestamise, kogemuste vahetamise, heade tavade jne abil.

Riiklikud diskrimineerivad sätted tuleb tühistada või kehtetuks kuulutada. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisel kehtestatakse liikmesriikidele sanktsioonid.

Liikmesriigid edastavad kahe aasta jooksul alates direktiivi jõustumisest ja seejärel iga viie aasta järel komisjonile kogu teabe, mis on vajalik Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi rakendamise kohta aruande koostamiseks.

Direktiiv sisaldab mõjude hindamise dokumenti ettevõtetele ning eeskätt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

Kontekst

Direktiiv on osa diskrimineerimisvastaste meetmete paketist. Lisaks käesolevale õigusaktile hõlmab pakett komisjonile edastatavat teatist, milles esitatakse võetud meetme üldraamistik, võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust käsitlevat direktiivi a diskrimineerimisvastase võitluse tegevuskava perioodiks 2001–2006.

Direktiivis ei võeta arvesse soolisel alusel diskrimineerimist, kuna seda põhimõtet juba käsitletakse ühenduse õigustikus (eeskätt direktiiv 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega ja direktiiv 86/613/EMÜ füüsilisest isikust ettevõtjatena, kaasa arvatud põllumajanduses füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, ja füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste kaitse kohta seoses raseduse ning sünnitusega).

VIITED

Akt Jõustumine Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg Euroopa Liidu Teataja
Direktiiv 2000/78/EÜ

2.12.2000

2.12.2003

EÜT 303, 2.12.2000

Viimati muudetud: 11.04.2007
Õigusteave | Selle saidi kohta | Otsi | Kontakt | Üles