ELi haridus- ja koolitussüsteemide tõhusus ning võrdsed võimalused

 

KOKKUVÕTE:

teatis (KOM(2006) 481 (lõplik)) – Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide tõhusus ning võrdsed võimalused

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 9

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 165

MIS ON TEATISE JA LEPINGU ARTIKLITE EESMÄRK?

• Teatise eesmärk on rõhutada tõhususe* ja võrdsuse* tähtsust ELi haridus- ja koolitussüsteemide jaoks ning selles jõutakse järeldusele, et neil on pikaajalises perspektiivis konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse arendamisel otsustav roll. Selles kutsutakse üles reforme tõhustama ja kirjeldatakse meetmed, mida ELi riigid peaksid kehtestama.
• Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 9 eesmärk on tagada, et ELi poliitika ja meetmed edendaksid tööhõive kõrget taset, piisavat sotsiaalset kaitset, sotsiaalset kaasatust, haridust, koolitust ja inimeste tervist.
• Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 165 kirjeldatakse, kuidas EL saaks aidata kaasa kvaliteetse hariduse arendamisele, soodustades ELi riikide vahelist koostööd. Ta võib nende tegevust toetada ja täiendada, austades täielikult
  • nende vastutust õpetuse sisu ja haridussüsteemide korraldamise eest ning
  • nende kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.

PÕHIPUNKTID

• Haridus- ja koolituspoliitika võib avaldada märkimisväärset positiivset mõju tulemustele majandus- ja sotsiaalvallas, kuid samas toob kõnealuses süsteemis sisalduv ebavõrdsus kaasa tohutuid varjatud kulutusi, mis harva kajastuvad riigi raamatupidamissüsteemis, sealhulgas saamata jäänud tulumaks, suurenenud tervishoiu vajadus ning kuritegevuse kõrgema määraga kaasnevad kulud. Poliitika, mille abil neid kulutusi vähendada, avaldab positiivset mõju nii tõhususe kui ka võrdsete võimaluste saavutamisele.
• ELi riigid saavad haridus- ja koolitussüsteemi tulemuslikkust tõsta, kui nad võtavad süsteemi käsitlevate otsuste tegemisel arvesse nii tõhusust kui ka võrdseid võimalusi. Nad peavad välja töötama terviklikku elukestvat õpet käsitleva poliitika, mis võimaldaks kulutuste prioriteetide üle otsustamisel pikaajalist planeerimist kohalikul ja riiklikul tasandil.

Eelharidus: tähelepanu varases eas õppimisele

• Laste saavutuste ja sotsiaalse kohanemise seisukohalt toovad kõige suuremat kasu eelhariduse programmid. ELi riigid peaksid investeerima rohkem eelharidusse, mis annab võimaluse edasisele õppimisele põhja loomiseks, koolist väljalangemise vältimiseks, võrdsete tulemuste ning üldise pädevuste taseme tõstmiseks. Kui ei investeerita varasesse õppimisse, toob see hiljem kaasa vajaduse märkimisväärselt suuremate kulutuste järele, mille kulutasuvus on väiksem ning mis võivad olla seotud suuremate kulutustega kuritegevuse ennetamiseks ning tervishoiu-, tööhõive- ja muude sotsiaalpoliitiliste meetmete rahastamiseks.
• Parema tulemuse annavad ning ühtlasi suuremat mõju kogu elu jooksul avaldavad programmid, milles keskendutakse nii õppimisele kui ka isiklikele ja sotsiaalsetele pädevustele, kuid vanemate kaasamine on hädavajalik. Mitmes ELi riigis tuleb koolitada rohkem erihariduse saanud koolieelsete lasteasutuste õpetajaid.

Alg- ja keskharidus: üldise põhihariduse kvaliteedi parandamine

• Haridus- ja koolitussüsteemid peavad andma põhihariduse ja -pädevused, mis on kõigile vajalikud, kuid eriti oluline on see ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks ning nendes ELi riikides, kus elab palju sisserännanuid ja rahvusvähemusi.
• Enamik uurimusi on näidanud, et õpilaste diferentseerimine* varases eas tugevdab veelgi sotsiaal-majandusliku tagapõhja mõju õpitulemustele ning pikemas plaanis halvendab see tõhusust. Lükates sellise diferentseerimise edasi keskkoolitasemele, kus sellega kaasneb võimalus vahetada kooli, võib eraldamise mõju vähendada tõhusust kaotamata.
• Kohalike institutsioonide iseseisvuse ja keskse vastutuse süsteemidega on võimalik õpilaste tulemusi parandada, kuid tagatud peab olema võrdsuse põhimõte.
• Peamised tegurid tõhususe ja võrdsuse saavutamiseks on õpetajate kutseoskuste kvaliteet, kogemus ja motiveeritus, kuna õpetajatel on võtmeroll kõige ebasoodsamas olukorras olevate laste osaluse tagamisel. Prioriteediks tuleb seada personalipoliitika, millega ebasoodsas olukorras olevatele õpilastele tagatakse kvaliteetne õpe.

Kõrgharidus: investeeringute suurendamine ja osalemise laiendamine

• Tasuta juurdepääs kõrgharidusele ei taga tingimata võrdsust. Selleks, et tugevdada nii tõhusust kui ka võrdsust, peavad ELi riigid looma sobivad tingimused ja stiimulid, mille abil suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid, tehes seda vajadusel õppemaksude kaudu, millega kaasneb rahaline toetus ebasoodsas olukorras olevatele õpilastele.
• Üha mitmekesisemate sotsiaalsete ja majanduslike vajaduste rahuldamiseks peaksid ülikoolid pakkuma suuremat valikut kursusi ja õppestiimuleid.
• ELi riigid peaksid välja töötama mitmed selgelt määratletud teed kutsehariduse ja -koolituse juurest täiendava koolituse ja tööelu juurde. Peale selle peaksid nad parandama riiklikke koolitusprogramme töötute ja ebasoodsas olukorras olevate õppurite jaoks.

ELi tegevus

• ELi riikidel on nende raskustega toimetulemisel põhiline roll, samal ajal kui EL tagab mitmekesiste haridus- ja koolitussüsteemide vahelise parimate tavade vahetuse, eriti eelhariduse valdkonnas.
• Elukestva õppe programmi kaudu toetatakse miljonite inimeste liikuvust, andes neile uusi oskusi ja aidates neil ELi tööturuga kohaneda, kasutades ELi struktuurifonde süsteemi ümberkorraldamiseks ning haridus- ja koolituskavade arendamisele suunatud projektideks.

TAUST

Tõhusus ja võrdsus on keskse tähtsusega ELi eesmärkide saavutamisel majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks võetud meetmete osas näiteks Lissaboni programmi ja hilisema Euroopa 2020. aasta strateegia raames.

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – esimene osa – põhimõtted – II jaotis – üldkohaldatavad sätted – artikkel 9 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 53)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – kolmas osa – liidu sisepoliitika ja -meetmed – XII jaotis – haridus, kutseõpe, noorsugu ja sport – artikkel 165 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 149) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 120–121)

Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide tõhusus ning võrdsed võimalused“ (KOM(2006) 481 (lõplik), 8.9.2006)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruanne Euroopa hariduse ja koolituse alase koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamise kohta. Hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö uued prioriteedid (ELT C 417, 15.12.2015, lk 25–35)

Nõukogu järeldused väikelaste hariduse ja hoiu kohta: lapsed tuleb eluks tulevikuühiskonnas hästi ette valmistada (ELT C 175, 15.6.2011, lk 8–10)

Komisjoni teatis „Väikelaste haridus ja hoid: lapsed tuleb eluks tulevikuühiskonnas hästi ette valmistada“ (KOM(2011) 66 (lõplik), 17.2.2011)

Euroopa Parlamendi 27. septembri 2007. aasta resolutsioon Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide tõhususe ja võrdsete võimaluste kohta (ELT C 219E, 28.8.2008, lk 300–306)

Regioonide Komitee arvamus Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide tõhususe ning võrdsete võimaluste ning Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohta elukestva õppe valdkonnas (ELT C 146, 30.6.2007, lk 77–84)

Viimati muudetud: 22.03.2018