RSS
Tähestikuline nimestik
See veebileht on kättesaadav 22 keeles
Uued kättesaadavad keeled:  BG - CS - ET - LV - LT - HU - MT - PL - RO - SK - SL

We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.

Do you have any questions? Contact us.


Liikmesriikide eelarveraamistiku nõuded

Käesolevas direktiivis sätestatakse liikmesriikide eelarveraamistiku tunnusjooni käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad. Need eeskirjad on osa Euroopa Liidu (EL) eelarve järelvalvest. Need on vajalikud selleks, et tagada liikmesriikide kohustuste täitmine seoses stabiilsuse ja majanduskasvu paktiga.

AKT

Nõukogu direktiiv 2011/85/EL, 8. november 2011 eelarveraamistiku nõuete kohta liikmesriikides (Euroopa Liidu Teataja L 306, 23.11.2011).

KOKKUVÕTE

Käesolev direktiiv kehtib liikmesriikide eelarveraamistikele. Need eelarveraamistikud hõlmavad kõiki meetmeid, eeskirju ja institutsioone, mille kaudu liikmesriikide valitsused oma fiskaalpoliitikat rakendavad.

Direktiiviga luuakse seega eeskirjad, mis kehtivad eelarveraamistiku teatud elementidele, sealhulgas:

  • eelarvealane raamatupidamisarvestus ja statistiline teave;
  • eelarve planeerimisel kasutatavate prognooside koostamise eeskirjad ja menetlused;
  • igale riigile iseloomulikud arvudes väljendatud eelarve-eeskirjad, nagu võla- ja puudujäägipiirangud;
  • keskpika perioodi eelarveraamistik;

Raamatupidamisarvestus ja statistiline teave;

Liikmesriikidel peavad olema riiklikud avaliku sektori raamatupidamisarvestuse süsteemid, mis hõlmavad põhjalikult ja ühetaoliselt kõiki valitsemissektori allsektoreid.

Need raamatupidamissüsteemid peavad võimaldama liikmesriikidel tagada valitsemissektori eelarvega seotud andmete korrapärase avaldamise.

Lisaks tuleb riiklike raamatupidamissüsteemide suhtes kohaldada sisekontrolli ja sõltumatut auditit.

Eelarve planeerimiseks kasutatavad prognoosid

Liikmesriigid kasutavad oma eelarvepoliitika elluviimisel võimalikult realistlikke makromajanduslikke ja eelarvelisi prognoose. Need prognoosid hõlmavad uuringut peamiste eelarvemuutujate suhtes, mis on seotud majanduskasvu arengu ja intressimäärade hüpoteesidega.

Liikmesriigid avalikustavad oma makromajandus- ja eelarveprognoosid ning samuti meetodid ja näitajad, mida kasutati. Samuti sätestatakse, milline institutsioon nende prognooside tegemise eest vastutab.

Seejärel võrreldakse liikmesriikide prognoose komisjon tehtud prognoosidega. Komisjon on kohustatud avaldama ka meetodid, eeldused ja parameetrid, mida kasutati. Kõik olulised erinevused liikmesriikide ja komisjoni prognooside vahel on kirjeldatud ja ära selgitatud.

Arvudes väljendatud eelarve-eeskirjad

ELi eelarvejärelevalve peab samuti põhinema iga liikmesriigi arvudes väljendatud eelarve-eeskirjadel. Nende eeskirjade eesmärk on aidata vältida ülemäärast eelarvepuudujääki ja ülemäärast riigivõlga.

Iga riigi konkreetsed eelarvereeglid sisaldavad:

  • eesmärke ja eeskirjade reguleerimisala;
  • tõhusat eeskirjade täitmise järelevalvet, mis põhineb sõltumatute asutuste või funktsionaalse autonoomia usaldusväärsetel analüüsidel riiklike maksuasutuste suhtes;
  • eeskirjade mittetäitmise tagajärgesid.

Keskpika perioodi eelarveraamistik

Liikmesriigid kehtestavad keskpika perioodi eelarveraamistiku. See raamistik on riiklike eelarvemenetluste komplekt, mis aitab pikendada fiskaalpoliitika väljatöötamist kaugemale kalendriaasta pikkuse aastaeelarve piiridest. See lisatakse, kui vastu võetakse vähemalt kolme aasta pikkune eelarvekava. Eelarveraamistik sisaldab järgmisi elemente:

  • ulatuslikud ja läbipaistvad mitmeaastased eelarve eesmärgid, mida väljendatakse näiteks eelarvepuudujäägi või riigivõla kaudu;
  • iga suurema kuluartikli ja valitsemissektori tulude prognoosid;
  • keskmise pikkusega perspektiivis kavandatavate tegevuspõhimõtete kirjeldus, mis valitsemissektorit rahaliselt mõjutavad;
  • kavandatavate tegevuspõhimõtete võimaliku pikaajalise mõju hinnang riigi rahandusele.

Kontekst

Stabiilsuse ja majanduskasvu pakt on reeglistik, mis kehtestab majandus-ja eelarvepoliitika järelevalve Euroopa tasandil. Eesmärk on tagada majandus- ja finantsstabiilsus ELis.

Liikmesriigid peavad järgima usaldusväärset fiskaalpoliitikat, et vältida ülemäärast riigieelarve puudujääki, mis võib ohustada ELi majandus-ja finantsstabiilsust.

Aastal 2011 viidi läbi stabiilsuse ja majanduskasvu pakti ulatuslik reform. Uued meetmed on oluline samm eelarvedistsipliini tagamisel, Euroopa majanduse stabiilsuse soodustamisel ja uue kriisi vältimisel Liidus.

Seega ühendab stabiilsuse ja majanduskasvu pakt nüüd kuut õigusakti, mis jõustusid 13. detsembril 2011:

  • määrus (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal;
  • määrus (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta;
  • määrus (EL) nr 1175/2011, millega muudetakse eelarveseisundi järelevalve protseduure;
  • määrus (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta;
  • määrus (EL) nr 1177/2011 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse muutmiseks;
  • Käesolev direktiiv nr 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta.

VIITED

ÕigusaktJõustunudLiikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaegEuroopa Liidu Teataja
Direktiiv 2011/85/UE

13.12.2011

ELT L 306, 23.11.2011

Viimati muudetud: 17.02.2012
Õigusteave | Selle saidi kohta | Otsi | Kontakt | Üles