Soodustuste kava (2006-2015) - suunised

Üldiste soodustuste süsteemi (GSP) eesmärk on abistada arengumaid vaesuse vastu võitlemisel, võimaldades neil tariifsete soodustuste abil saada uusi sissetulekuid rahvusvahelisest kaubandusest. Selle eesmärgi saavutamiseks sätestab komisjon teatises põhimõtted, millele peaksid tuginema regulatsioonid ajavahemikul 2006-2015.

ÕIGUSAKT

Komisjoni 7. juuli 2004. aasta teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele Arengumaad, rahvusvaheline kaubandus ja säästev areng: ühenduse üldiste soodustuste süsteemi (GSP) roll aastatel 2006-2015 [KOM(2004) 461 lõplik - Euroopa Liidu Teataja C 242, 29.9.2004]

KOKKUVÕTE

Käesolevas teatises teeb Euroopa Komisjon ettepaneku üldiste soodustuste süsteemi suuniste kohta ajavahemikuks 2006-2015, tuginedes kogemustele varasemate süsteemidega. Toetatakse järgmist:

Soodsate tariifimäärade säilitamine

Tariifseid soodustusi saab säilitada või isegi suurendada mitmel viisil. Lisaks muule teeb komisjon ettepaneku laiendada GSPd mõningatele toodetele, mis ei ole hõlmatud praeguse süsteemiga (see ei hõlma ligi kümnendikku tollitariifistikku kuuluvatest maksustatavatest toodetest).

Samuti võiks mõned tundlikuks liigitatud tooted üle viia mittetundlike toodete kategooriasse.

Soodustusmarginaali (praegu 3,5% tundlike toodete puhul ja 100% mittetundlike toodete puhul) tuleks säilitada või võimaluse korral suurendada.

Euroopa Liidu (EL) laienemine 10 uue liikmesriigi võrra 2004. aastal ja hilisemad laienemised, mille käigus liitusid Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia, aitasid suurendada ühenduse pakutavaid võimalusi, kuna tänu laienemisele kasvas ELi turg 100 miljoni potentsiaalse tarbija võrra.

GSP tuleb suunata riikidele, kes seda enim vajavad

Komisjon teeb ettepaneku, et GSP peaks olema suunatud riikidele, kes seda enim vajavad, nagu vähimarenenud riigid ja muude arengumaade hulgast kõige kaitsetumad (väikese majandusega riigid, enklaavid ja madalate tuludega riigid), võimaldamaks neile suuremat rolli rahvusvahelises kaubanduses.

Samuti tuleks GSPga ette näha mehhanism riikide järkjärguliseks taandamiseks riikide hulgast, kes saavad soodustusi GSP erikorra EBA (Kõik peale relvade) raames, mis annab tolli- ja kvoodivaba turulepääsu kõikidele toodetele (välja arvatud relvadele ja laskemoonale) 50 kõige vaesemast riigist.

Senisest lihtsam ja kättesaadavam GSP

Lihtsustamise protsessi, mis algas juba praeguse GSP ajal, tuleks intensiivistada. Komisjon on teinud ettepaneku asendada viis GSP korda kolmega: üldine kord, erikord vähimarenenud riikide jaoks ning uus erikord säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks.

Läbipaistvam ja peamistele soodustusesaajatele keskenduv gradueerimine

Komisjon teeb ettepaneku muuta gradueerimine (GSP peatamine) läbipaistvamaks, peatades GSP kohaldamise teatavate soodustusi saavate riikide kõige konkurentsivõimelisemate tooterühmade suhtes.

See tähendab, et soodustuste saajad ei vaja enam GSPd, et suurendada nende toodete eksporti Euroopa Liitu. Väiksemaid soodustuste saajaid ei gradueerita, mistõttu jääb neile endisest suuremal määral soodustusi.

Praeguste gradueerimise kriteeriumide (soodustatud impordi osatähtsus, arenguindeks, ekspordile spetsialiseerumise indeks) asemel kehtestatakse ühenduse turul üks, ühtne ja lihtne kriteerium: osa ühisturust, mis on väljendatud osana soodustatud impordist.

Uute stiimulite loomine säästva arengu ja halduse edendamiseks

Nagu juba mainitud, teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele uus stiimul säästva arengu ja hea valitsemistava toetamiseks, asendades eraldiseisvad uimastite, sotsiaalvaldkonna ja keskkonna erikorrad üheainsa uue kategooriaga - GSP+.

GSP+ näeb ette eristiimuleid riikidele, kes on liitunud peamiste rahvusvaheliste kokkulepetega, mis käsitlevad sotsiaalseid õigusi, keskkonnakaitset, haldust ning ebaseadusliku uimastitootmise ja -kaubanduse vastast võitlust.

Komisjon arvestab GSP+ järgi soodustusi saavate riikide nimekirju koostades iga asjaomase kokkuleppe eest vastutavate rahvusvaheliste organisatsioonide hinnanguid. Sellesse kavasse lülitatakse kindla ja kiire toimega peatamisklausel, mida kohaldatakse juhul, kui riik ei täida kokkulepetest tulenevaid kohustusi.

Päritolureeglite parandamine

Komisjon teeb ettepaneku parandada päritolureegleid, muutes neid nii vormiliselt (lihtsustamine), sisuliselt (päritolukriteeriumide ja kumulatsioonireeglite kohandamine) kui ka protseduuriliselt (formaalsused ja kontrollid).

Arengu soodustamiseks peaksid uued päritolureeglid olema ka paindlikud. Üks eesmärkidest oleks hõlbustada päritolu saamist, et soodustuste kasutamist optimeerida.

Süsteemi võiks parandada näiteks piirkondliku kumulatsiooni abil, mis edendaks piirkondlikku koostööd soodustusi saavate riikide vahel. Komisjon rõhutas piirkondliku integratsiooni kui eeltingimuse tähtsust lõunapoolsete riikide paremas sulandumises rahvusvahelisse kaubandusse.

Ajutise peatamise võimaluse, kaitsemeetmete ja pettustevastase võitluse taastamine

Komisjon teeb ettepaneku kujundada ümber GSP ajutise peatamise mehhanismid ning sõnastada uuesti kaitseklausel, et võtta arvesse uut gradueerimist, mis on suunatud kõige konkurentsivõimelisematele soodustusi saavatele riikidele.

Kuigi need võetakse kasutusele erakorralistel juhtudel, tuleb nende kindlust ja paindlikkust lihtsustamisega suurendada, eriti ebaausa kaubanduse puhul. Samuti on äärmiselt oluline, et komisjon ja GSP kohaldamise eest vastutavad liikmesriigid kohaldaksid neid reegleid pettuste avastamisel kindlakäeliselt.

Kuna soodustusi saavad riigid vastutavad ka GSP haldamise eest, kutsub komisjon neid üles looma tõhusaid ja sobivaid administratiivseid struktuure, mis tagavad päritolu kinnitavate tõendite kehtivuse.

Taust

Üldiste soodustuste süsteem võimaldab arenguriikidest eksporditavatel valmistoodetel ja mõningatel põllumajandussaadustel pääseda ühenduse turule täieliku või osalise tollimaksuvabastusega.

Seega on tegu nii Euroopa Ühenduse kaubandus- kui ka arengupoliitika vahendiga. Koostöövahendina on see ajutine mehhanism, mille eeliste kasutajate hulgast tuleb välja arvata riigid, kes seda enam ei vaja.

EL neelab ühe viiendiku arengumaade ekspordist. 40% ELi impordist tuleb arengumaadest. Ühtlasi on EL maailma suurim arengumaadest põllumajandussaaduste importija, kelle import on suurem kui USA-l, Kanadal ja Jaapanil kokku.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Sooduskaubanduse korra päritolureeglid. Tulevikuorientiirid [K OM(2005) 100 lõplik - Euroopa Liidu Teatajas avaldamata]

Teatis tuleneb arutelust, mis sai alguse rohelisest raamatust sooduskaubanduse kokkulepetes sisalduvate päritolureeglite tuleviku kohta. See näitab, et sooduspäritolureeglid tuleb läbi vaadata. Läbivaatamine on oluline ka seoses arengumaade maailmamajandusse integreerimise eesmärgiga. Lisaks reeglite läbivaatamisele tuleb muuta ka menetlusi nende haldamiseks ja kontrolliks.

Komisjon kavandab meetmeid kolmes valdkonnas:

• vaadata üle tingimused, mille põhjal toode loetakse teatavast riigist pärinevaks;
• muuta tolliprotseduure, mis on vajalikud ettevõtjate kohaldatavate soodustuste nõuetekohaseks kehtestamiseks ja nende kasutamise kontrollimiseks;
• arendada vahendeid selle tagamiseks, et abisaajariigid oma kohustusi täidaksid.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 732/2008 , 22. juuli 2008, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, (EÜ) nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 1100/2006 ja (EÜ) nr 964/2007 [Euroopa Liidu Teataja L 211, 6.8.2008]

Selles määruses sätestatakse ühenduse üldiste tariifsete soodustuste kava, mis on kohaldatav 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2011.

Ajavahemikul 2009-2011 oli GSP keskmes peamiselt säästva arengu ja hea valitsemistava edendamine riikides, kus seda kõige rohkem vajati. Uuendus tehakse komisjoni 2004. aastal vastu võetud suuniste raames, millega määrati kindlaks GSP põhiprintsiibid ajavahemikuks 2006-2015.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 512/2011 , 11. mai 2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 732/2008, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 [Euroopa Liidu Teataja L 145, 31.5.2011]

Selle määrusega muudetakse määruse (EÜ) nr 732/2008 neid aspekte, mis olid vajalikud selle kohaldamisaja pikendamiseks 31. detsembrini 2013.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 978/2012 , 25. oktoober 2012, üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta [Euroopa Liidu Teataja L 303, 31.10.2012]

2012. aastal kinnitas EL pärast GSP vahekokkuvõtet uued eeskirjad selle rõhuasetuse muutmiseks. Eesmärk on tagada, et süsteemi keskmes oleksid seda kõige rohkem vajavad riigid, pidades eriti silmas ülemaailmsete kaubandusmudelite muutumist viimase aastakümne jooksul. Reformitud GSP on soodustusi saavate riikide ja ettevõtjate jaoks ka läbipaistvam ning prognoositavam. Määrust kohaldatakse 31. detsembrini 2023.

Viimati muudetud: 19.06.2014