Raudtee ohutus

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2004/49/EÜ – ELi raudteede ohutus

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiivi eesmärk on luua konkurentsivõimelisem ja ohutum raudteesüsteem, mis hõlmab kogu ELi turgu selle asemel, et piirduda peamiselt riiklike turgudega.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

• Direktiivi kohaldatakse ELi riikide raudteesüsteemi suhtes ja see hõlmab kogu süsteemi ohutusnõudeid tervikuna, sealhulgas taristut ja liikluskorraldust ning vastastikust mõju raudtee-ettevõtjate* ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate* vahel.
• Seoses sellega on direktiiv suunatud neljale peamisele aspektile:
  • igas ELi riigis ohutuse järelevalve eest vastutava asutuse loomine;
  • ELi riikides väljastatud ohutussertifikaatide vastastikune tunnustamine;
  • üldiste ohutusnäitajate kehtestamine, et hinnata süsteemi vastavust üldistele ohutuseesmärkidele ja hõlbustada raudtee ohutustulemuslikkuse järelevalvet;
  • ühiste eeskirjade määratlemine ohutusalase uurimise kohta.

Ohutuse arendamine ja juhtimine

• Ohutuseeskirjad ja -standardid, nagu käitus-, signalisatsiooniseeskirjad, nõuded personalile ning veeremi suhtes kohaldatavad tehnilised nõuded, on välja töötatud peamiselt riiklikul tasemel.
• Need siseriiklikud ohutuseeskirjad tuleks järk-järgult asendada standarditega, mille aluseks on koostalitluse (seadmete või seadmerühma võime töötada üksteisega koos) tehnilises kirjelduses esitatud ühtsed standardid. Euroopa Komisjonil on õigus peatada siseriikliku ohutuseeskirja rakendamine kuni kuueks kuuks.
• Sellega seoses peavad ELi riigid tagama, et:
  • raudteede ohutust üldiselt säilitatakse ja seda pidevalt parandatakse, võttes arvesse ELi õigusaktide arengut;
  • ohutuseeskirjad kehtestatakse, rakendatakse ja jõustatatakse avatud ja mittediskrimineerival viisil;
  • raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja raudtee-ettevõtjad vastutavad raudteesüsteemi turvalise toimimise ja sellega seotud riskide juhtimise eest;
  • teavet kogutakse üldiste ohutusnäitajate kohta ohutusasutuste aastaaruannete kaudu, et hinnata ühiste ohutuseesmärkide saavutamist ning jälgida raudtee ohutuse üldist arengut.

Ohutussertifikaadid

• Raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu võimaldamiseks peab raudtee-ettevõtjal olema ohutussertifikaat. Ohutussertifikaat võib hõlmata kogu ELi riigi raudteevõrgustikku või üksnes määratletud osa sellest.
• Rahvusvaheliste veoteenuste korral peaks piisama ohutuse juhtimissüsteemi kinnitamisest ühes ELi riigis, et anda kinnitusele kehtivus kogu ELis.
• Rahvuslike eeskirjade juurde jäämise suhtes seevastu tuleks kohaldada täiendavat sertifitseerimist igas ELi riigis.
• Ohutussertifikaati uuendatakse raudtee-ettevõtja taotlusel ajavahemike järel, mis ei ületa viit aastat. Seda uuendatakse tervikuna või osaliselt iga kord, kui tegevuse liik või ulatus oluliselt muutub.
• Lisaks ohutussertifikaadis sätestatud ohutusnõuetele peavad litsentseeritud raudtee-ettevõtjad täitma siseriiklikke nõudeid, mis on vastavuses ELi õigusega ja mida rakendatakse kedagi diskrimineerimata ning mis on seotud tervise, ohutuse ja sotsiaalsete tingimustega, sealhulgas õigusnormid seoses sõiduaja ning tööliste ja tarbijate õigustega.
• Ohutuse tagamise oluline aspekt on personali, eelkõige vedurijuhtide koolitamine ja sertifitseerimine. Koolitus hõlmab käituseeskirju, signalisatsioonisüsteemi, marsruuditeadmisi ja hädaabinõudeid.

Sõidukite hooldus

Enne selle ekspluatatsiooni andmist või võrgustikus kasutamist määratakse igale sõidukile hooldusüksus (mis on eelkõige raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja). Ettevõtja tagab sõidukite töökorda seadmise, rakendades hooldussüsteemi vastavalt sõiduki hooldusraamatule ja kehtivatele ohutusnõuetele.

Siseriiklik ohutusasutus

• Iga ELi riik peab looma ohutusasutuse, mis on raudtee-ettevõtjatest, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatest, sertifikaatide taotlejatest ja hankeüksustest sõltumatu. Ta
  • vastab viivitamata nõuetele ja taotlustele;
  • teatab oma teabenõuetest viivitamata ja
  • võtab kõik oma otsused vastu nelja kuu jooksul pärast seda, kui talle on esitatud kogu nõutud teave.
• Ohutusasutus viib läbi mis tahes kontrolle ja uurimisi, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks, ja saab juurdepääsu kõikidele asjakohastele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja raudtee-ettevõtjate dokumentidele ja tööruumidele, sisseseadele ning seadmetele.

Õnnetus- ja vahejuhtumite uurimine

• Tõsiseid rongiõnnetusi, näiteks surmaga lõppevate tagajärgedega rööbastelt mahasõit ja kokkupõrge, esineb harva, kuid kui nad köidavad üldisuse ja ohutusspetsialistide tähelepanu kogu ELis.
• Uurimisorgani sõltumatust tagavad kriteeriumid on rangelt määratletud nii, et see organ ei oleks seotud sektori eri osalistega. Kõnealune organ otsustab, kas sellise õnnetuse või vahejuhtumi uurimine peaks toimuma või mitte, ning määrab nende teostamisel järgitava korra.
• Iga ELi riik tagab, et õnnetus- ja vahejuhtumite uurimisi teostab alaline organ, mis koosneb vähemalt ühest uurijast, kes on suuteline täitma juhtiva uurija ülesandeid õnnetus- või vahejuhtumi korral.

Direktiivi 2004/49/EÜ kehtetuks tunnistamise edasilükkamine

• Direktiiv (EL) 2016/798 raudtee ohutuse kohta (vt kokkuvõtet) tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse direktiiv 2004/49/EÜ. Uue direktiivi eesmärk on parandada raudteede ohutust kogu ELis, vaadata läbi riiklike ohutusasutuste rolli ning jaotada ümber vastutusalad nende ja Euroopa Liidu Raudteeameti vahel. Direktiivi 2004/49/EÜ V lisa tuleb kohaldada kuni direktiivi (EL) 2016/798 (õnnetusjuhtumite ja intsidentide uurimist käsitlevate aruannete aruandlusstruktuur) artikli 24 lõikes 2 osutatud rakendusaktide kohaldamise kuupäevani.
• Direktiiv (EL) 2016/798 on üks kolmest õigusaktist, mis hõlmab neljanda raudteepaketi tehnilisi aspekte, mille eesmärk on elavdada raudteesektorit ning pakkuda reisijatele paremat teenindust ja rohkem valikuvõimalusi. See toimib koos Euroopa Liidu Raudteeameti määrusega (vt kokkuvõtet) ja raudteesüsteemi koostalitlusvõime direktiiviga (vt kokkuvõtet).
• Seoses COVID-19 pandeemiaga võeti vastu määrus (EL) 2020/698, millega sätestatakse ajutised erimeetmed teatavate tunnistuste, litsentside ja lubade uuendamise või pikendamise ning korraliste kontrollide ja jätkuõppe edasilükkamise kohta teatavates transpordialaste õigusaktide valdkondades. Määrusega pikendatakse 6 kuu võrra direktiivis 2004/49/EÜ sätestatud tähtaegu.
• Direktiiv (EL) 2016/798 pidi algselt jõustuma alates 16. juunist 2020. COVID-19 pandeemia tõttu võeti siiski vastu direktiiv (EL) 2020/700, et pikendada selle ülevõtmise ja kehtetuks tunnistamise aega.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 30. aprillist 2004 ning see pidi ELi riikides jõustuma 30. aprilliks 2006.

TAUST

Lisateave:

• Raudteed – ohutus (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44–113).

Direktiivi 2004/49/EÜ hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/698, milles sätestatakse seoses COVID-19 puhanguga ajutised erimeetmed teatavate tunnistuste, litsentside ja lubade uuendamise või pikendamise ning korraliste kontrollide ja jätkuõppe edasilükkamise kohta teatavates transpordialaste õigusaktide valdkondades (ELT L 165, 27.5.2020, lk 10–24)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/700, millega muudetakse direktiive (EL) 2016/797 ja (EL) 2016/798 ülevõtmisperioodi pikendamise osas (ELT L 165, 27.5.2020, lk 27–30)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138, 26.5.2016, lk 1–43)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44–101)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102–149)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13–59)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1–45)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14–41)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51–78)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 13. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 653/2007 ühtse vormi kasutamise kohta Euroopas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 kohaste ohutustunnistuste ja taotlusdokumentide puhul ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/14/EÜ alusel antud ohutustunnistuste kehtivuse kohta (ELT L 153, 14.6.2007, lk 9–24)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9–19)

Viimati muudetud: 03.07.2020