Euroopa Liit ja Euroopa

Euroopa lipul on ringina 12 kuldset tähte sinisel tagataustal. Tähtedest ring sümboliseerib ühtsuse ja solidaarsuse ideaale ning Euroopa rahvaste vahelist harmooniat. Tähtede arv ei ole seotud ELi liikmesriikide arvuga.

Euroopa lipp ei sümboliseeri ainult Euroopa Liitu, vaid Euroopat üldisemalt. Lipu sünniks võib lugeda 1955. aastat, mil Euroopa Liidu Nõukogu – kaitstes inimõigusi ja edendades Euroopa kultuuri – hakkas seda kujundust kasutama. Järgnevate aastat jooksul soovitas Euroopa Liidu Nõukogu arenevatel Euroopa institutsioonidel samuti lipp omaks võtta. 1985. aastal otsustasid ELi juhid kuulutada lipu ametlikuks Euroopa Liidu sümboliks (sel ajal oli organisatsiooni nimi veel Euroopa ühendused).

Austria

Alates 13. sajandist kujutas Austria lipp punast risti horisontaalsel valgel lindil. Puna-valge-punased triibud ilmusid esimest korda 1787. aastal riigi sõjaväe sümbolitele.

Praegune lipp sai Austria riigilipuks 1918. aastal ja rahvussümboliks 1921, ning võeti uuesti kasutusele 1. mail 1945, Saksa okupatsiooni lõppedes.

Belgia

Belgia lipp, variatsioon Prantsuse trikoloorist, kujutab Brabanti hertsogiriigi vappi, mis on pärit 12. sajandist: punaste küüniste ja punase keelega kullatud lõvi mustal taustal.

Kui 1787. aastal puhkes Brabanti ülestõus, võtsid brüssellased kasutusele punasest, kuldsest ja mustast koosneva kolmevärvilise roseti, mis vastandus Joseph II värvidele (punane, valge ja punane).

Kui Belgia sai 1830. aastal iseseisvaks, võeti ametlikult kasutusele praegune lipp, kuid tollal paiknesid triibud horisontaalselt. Järgmisel aastal kinnitas valitsus seaduse, millega võeti kasutusele püstised triibud.

Bulgaaria

Kolm rahvusvärvi – valge, roheline ja punane – on seotud Vana-Bulgaaria sõjaväe värvidega. Armee vasakut tiiba eristasid odadel olevad valged lindid, paremat tiiba punased lindid. Keskjoonel paiknenud eliitväed kandsid rohelist linti, mis oli toonase valitseja traditsiooniline värv. Kolmevärvilist lippu kasutas esimest korda Georgi Rakovski juhitud Bulgaaria esimene leegion (1861), hiljem kinnitati see Tŭrnovo põhiseadusega (1879) Bulgaaria riigilipuks.

Eesti

Sinimustvalge horisontaaltriipudega trikoloori võttis 29. septembril 1881 kasutusele Eesti üliõpilaskorporatsioon Vironia. 1905. ja 1917. aasta revolutsioonide käigus võttis Eesti rahvas selle kasutusele oma rahvuslipuna. Iseseisvuse väljakuulutamisel 24. veebruaril 1918 sai sellest riigilipp. Uuesti võeti see kasutusele 1990. aastal, kui Eesti sai taas iseseisvaks.

Eesti rahvalauludes tähistab sinine taevast, must mulda ja valge vabadusepüüdlust ja tulevikulootusi.

Teise tõlgenduse kohaselt sümboliseerib sinine vastastikust usaldust ja ustavust, must eestlaste oletatavaid esivanemaid (musta riietatud inimesi, keda mainis Herodotos oma teoses „Historia”) ja valge lund, mis Eestimaad poole aastast katab.

Hispaania

Punane ja kuldne värv valiti riigi sümboliteks 1785, kuid praegune Hispaania lipp võeti kasutusele alles 1981. aastal.

Hispaania Kuningriigi vapp koosneb kilbist, millel on kunagiste kuningriikide Castilla (kindlus), Leóni (lõvi), Aragóni (neli vertikaalset punast linti kuldsel taustal) ja Navarra (kuldne kett punasel taustal) vapid ning kõige all granaatõun, Granada kuningriigi sümbol. Heraklese sambad, mis kujutavad Gibraltari väina, lisas Carlos V, et meenutada oma impeeriumi laienemist meretagustele aladele. Sammas, millel on kirjas plus, kannab keisrikrooni; teise samba otsas on kuningakroon. Riigi praegune vapp pärineb Hispaania monarhialt, mida sümboliseerib 1975. aastal uuesti kasutusele võetud Bourboni monarhia vapp: kolm kuldset liiliat sinisel taustal.

Horvaatia

Horvaatia lipul on kolm horisontaalset triipu: punane, valge ja sinine. Lipu keskel on Horvaatia vapp. Sellel on punase-valgekirju malelaud, mille mustrit kasutavad Horvaatia rahvuslikud spordimeeskonnad, näiteks jalgpallimeeskond, oma silmatorkavatel särkidel. Lisaks peamisele vapile kroonivad lippu viis väiksemat ajaloolist vappi.

Puna-valge-sinine trikoloor on kasutusel alates 19. sajandist, algselt kasutasid seda revolutsionäärid 1848. aastal. Lipu keskel olevat embleemi on siiski mitu korda muudetud. Praegune vapiga lipp võeti ametlikult kasutusse 1990. aasta detsembris.

Iirimaa

Iiri kolmevärviline lipp, mis võeti kasutusele 1830. aastal, põhineb Prantsusmaa lipul. Värvide (roheline, valge ja oranž) paigutust muudeti korduvalt ning lõpliku kuju sai lipp alles 1920. aastatel. Ametlikult võeti lipp kasutusele 1937. aastal.

Roheline tähistab valitsevat Iiri natsionalistlikku liikumist ja oranž (Oranje dünastia värv) protestantide kogukonda. Keskmine valge triip sümboliseerib nende kahe kildkonna vahelist rahu.

Itaalia

Algselt oli tegu Napoleoni rajatud Cisalpine Vabariigi lipuga. See sai mõjutusi Prantsusmaa trikoloorist ja oli kasutusel aastatel 1798 kuni 1802.

1848. aastal tõi selle uuesti käibele Sardiinia kuningas, kes lisas valgele lindile Savoy dünastia vapi, ning 1861. aastal sai sellest kogu Itaalia kuningriigi lipp. Kui monarhia 1946. aastal kaotati, eemaldati vapp lipult.

Kreeka

Kui valitsus võttis 1822. aastal kasutusele Kreeka armee ja mereväe lipud, kandsid need kõik samasugust valget risti, mis sümboliseeris ristiusku.

Iseseisvussõja ajal valiti ametlikeks sümboliteks sinine ja valge. Sinine tähistab taevast ja merd ning valge vabadusvõitlejate puhtust.

Üheksa horisontaalset triipu tähistavad Kreeka väljendi Eleftheria i Thanatos (vabadus või surm) üheksat silpi.

Lipp võeti uuesti kasutusele 1978. aastal.

Küpros

Küprose lipp, mis võeti kasutusele Küprose iseseisvumisel 1960. aastal, tähistab saart ja kahte õlipuuoksa valgel taustal, mis sümboliseerivad kreeka ja türgi kogukonna vahelist rahu. Saare lõunaosas võib rohkem näha Kreeka lippu, põhjaosas Türgi oma.

Saare kollane värv viitab Küprosel alates 3. aastatuhandest eKr kaevandatud vasele. Ingliskeelne sõna „copper” (vask) tuleb Küprose kreekakeelsest vastest: Kypros.

Leedu

1918. aastal moodustas Leedu Nõukogu riigilipu kujundamiseks erikomitee. Sama aasta 19. aprillil kiideti heaks Leedu rahvarõivastelt laenatud kolme värvi horisontaalsete triipudega lipp.

Kollane tähistab päikest, valguse allikat, roheline aga loodust ja elu. Punane on armastuse värv, mis ühtlasi tähistab riiki kaitstes valatud verd.

Leedu lipp võeti uuesti kasutusele 1989. aastal.

Luksemburg

Luksemburgi lipu värvid on laenatud Luksemburgi vapilt. Saanud inspiratsiooni revolutsioonijärgsest Prantsusmaa lipust, on see veidi teistsuguste proportsioonidega kui Hollandi lipp ja heledama sinise tooniga.

Ehkki rahvussümbolina on seda kasutatud juba 16. sajandist, sai see ametlikuks riigilipuks alles aastal 1972.

Läti

Puna-valge-punast võitluslippu kasutasid lätlased esimest korda 1279. aastal.

1917 otsustasid Läti kunstnikud anda punasele tumedama varjundi ja muuta valge triibu kitsamaks. Nõukogude okupatsiooni ajal keelu all olnud lippu tunnustati 1988. rahvussümbolina, 1990. aastal sai sellest uuesti riigilipp.

Madalmaad

Hollandi lipp on pärit aastast 1579, kui Madalmaad kuulutasid välja iseseisvuse. Tollal olid sellel Oranje Williami värvid oranž, valge ja sinine.

17. sajandil asendus oranž punasega, kuid oranž on siiani rahvusvärv ning riigipühade või diplomaatiliste välisvisiitide ajal ehib riigilippu alati oranž lint.

Lipp võeti ametlikult kasutusele 1796. aastal ja kinnitati riigilipuks 1937.

See on Luksemburgi lipuga võrreldes veidi teistsuguste proportsioonidega ja sinine on tumedama varjundiga.

Malta

Lipu kaks värvi on pärit Jeruusalemma Püha Johannese Ordu rüütlitelt.

1942. aastal lisati George’i rist: sellega tunnustas Inglismaa kuningas George VI saareriigi elanikke kangelasliku vastupanu eest sõja ajal. Ristil on kiri „Vapruse eest”.

Ametliku riigilipuna võeti see kasutusele alles 1964. aastal, kui Malta kuulutas välja iseseisvuse.

Poola

Poola lipul on kaks horisontaalset triipu, ülemine on valge ja alumine punane. Need kaks värvi on Poola rahvusvärvid. Valge tähistab valget kotkast, kes on Poola sümbol alates 13. sajandist. Minevikus on teda punasel tagataustal kujutatud mitmetel Poola plagudel, lippudel ja vappidel.

Seepärast sai 1919. aastal (aasta pärast Poola iseseisvuse väljakuulutamist) ametlikuks riigilipuks kahevärviline puna-valge lipp.

Portugal

1910. aastal, kui sündis Portugali Vabariik, asendati kuningriigi sini-valge lipp praeguse puna-rohelise lipuga. Punane tähistab revolutsiooni ja roheline lootust.

Portugali vapi taustal asub ring, mis sümboliseerib Portugali meresõitjate suuri avastusi.

Lipp võeti ametlikult kasutusele 1911. aastal.

Prantsusmaa

Prantsusmaa lipp pärineb Prantsuse revolutsiooni ajast – 1789. aastast. Rahvuskaartlased hakkasid punaseid, valgeid ja siniseid rosette kandma revolutsiooni algusest peale.

Valge värv tähistas monarhiat, sinine ja punane aga Pariisi linna.

Nii saigi kolmevärvilisest rosetist revolutsioonilise patriotismi sümbol. Punase, valge ja sinise võttis kasutusele prantsuse rahvas ning peagi ilmusid need igasugustele lippudele.

15. veebruaril 1794. aastal määrati trikoloor ametlikuks lipuks. Lipu kujundas Rahvuskogu korraldusel maalikunstnik David.

Rootsi

Kuigi Rootsi lipp on pärit 16. sajandist, sai see oma praegused värvid ja proportsioonid 1982. aastal.

1569. aastal andis kuningas Johan III korralduse, et kõik Rootsi mereväele kuuluvad laevad peavad sõitma kuldse lipu all.

Lipp, mille aluseks on Taani Dannebrog, on oma värvid saanud Rootsi vapilt, mis on pärit 14. sajandist ja kujutab kolme kuldset krooni taevasinisel taustal.

Rumeenia

Ehkki kolm värvi, mida rumeenlased pühaks peavad, on pärit Mihai Viteazuli (Mihai Vapra) ajast (1593–1601), on kolmevärviline lipp ise üpris noor. Esimest korda kasutati seda 19. sajandi esimeses pooles, Rumeenia ametlikuks riigilipuks kinnitati see 1859, kui ainuvalitsejaks valiti Alexandru Ioan Cuza, kes ühendas Valahhia ja Moldova provintsid.

Saksamaa

Praegune Saksamaa lipp, mis võeti kasutusele 23. mail 1949, Saksamaa Liitvabariigi moodustamise päeval, meenutab 1848. aasta Saksa Föderatsiooni ja Weimari Vabariigi (1919–1933) lippu.

Must, punane ja kollane on Saksamaa ajaloolised värvid, mida võib näha ka parun von Lützow’ vabakorpuse mundril, mida kanti Napoleoni sõdades, ja Preisimaa lippudel.

Ühtlasi on need ka Püha Rooma Keisririigi värvid: must tähistab kotkast, punane tema nokka ja küüniseid ning kollane kullatud kilpi.

Slovakkia

Valge, sinise ja punase horisontaaltriibuga Slovakkia trikoloori kasutati esimest korda 1848. aastal, kuid toona ilma vapita. Vapp, mis kujutab kolme sinist mäetippu ja valget patriarhi risti punasel taustal, lisati lipule alles 1992. aastal, kui Slovakkia saavutas iseseisvuse.

Sloveenia

Sloveenia lipu, mis on samuti valge-sini-punane trikoloor, võtsid esimest korda kasutusele Sloveenia patrioodid 1848. aastal.

1991 lisati lipule Sloveenia uus vapp. Sellel on kujutatud Sloveenia Alpide kõrgeim tipp Triglav. Kolm kollast tähte sinisel taustal on pärit kunagise Celje hertsogkonna vapilt. Väikesed lained sümboliseerivad Sloveenia jõgesid ja Aadria merd.

Soome

12. sajandist kuni 19. sajandi alguseni kuulus Soome Rootsi riigi koosseisu. Pärast iseseisvaks saamist 1917. aastal sai Soome riigilipuks Rootsi lipuga sarnanev Skandinaavia ristiga lipp.

Soome jahtklubid lehvitasid sama lippu juba pool sajandit varem, kui Soome oli alles Venemaa võimu all.

Idee võtta Soome rahvusvärvideks sinine ja valge pakkus esimesena välja luuletaja Zachris Topelius 1862. aastal. Järgmisel aastal tegi päevaleht Helsingfors Dagblad ettepaneku võtta kasutusele sinise ristiga valge lipp.

Sinine tähistab järvi ja taevast, valge aga lumme mattunud maad.

Taani

Taani lipp ehk Dannebrog on tõenäoliselt maailma vanim lipp. Legendi järgi on lipp pärit 1219. aastast, kui Taani kuningas Valdemar II, kes juhtis ristirüütleid lahingusse, nägi tumeda taeva taustal valget risti ja tõlgendas seda nägemust Jumala käsuna eestlasi rünnata. Arvatakse, et punane taust kujutab tumedat taevast, milles kuningas nägi risti, või lahingus valatud verd.

Tšehhi Vabariik

Punane ja valge on Böömimaa traditsioonilised värvid, mida kujutatakse 1192. aastast pärinevatel vappidel (valge lõvi punasel taustal).

Esimene Tšehhi puna-valge lipp võeti kasutusele Esimese maailmasõja ajal ja 1918 sai sellest Tšehhoslovakkia esimene riigilipp.

Kuna lipul olid esindatud ainult Böömimaa värvid, lisati 1920. aastal ka Määrimaa ja Slovakkia omad.

1992. aastal võeti sama lipp ametlikult kasutusele Tšehhi Vabariigi riigilipuna.

Ungari

Juba 17. sajandil olid punane, valge ja roheline kroonimistseremooniatel läbivaks motiiviks.

1830. aastatel hakkasid patriootlikult meelestatud kodanikud neid värve kandma, 1848. aasta revolutsiooni ajal sai trikoloorist rahvuslipp. Ametlikult võeti see uuesti kasutusele 1957. aastal.

Värvid on pärit Ungari vapilt: punane kilp, valged lindid, patriarhi rist ja kolm rohelist mäetippu.

Ühendkuningriik

Ühendkuningriigi praegune lipp, mis kannab nime Union Flag või Union Jack, koosneb ristidest, mis on pühendatud:

- Pühale Jürile (Georg)

- Pühale Andreasele (Andrew)

- Pühale Patrickule

, kes on vastavalt Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa kaitsepühakud. Lipp võeti ametlikult kasutusele 1917. aastal.

Lipu esimene versioon sündis Inglismaa ja Šotimaa kuningriikide ühinemisel 17. sajandil. 1801. aastal, kui Ühendkuningriigiga liideti Iirimaa, lisandus Püha Patricku rist.