European Union website, the official EU website

EL lühidalt

Euroopa Liit on ainulaadne majanduslik ja poliitiline liit 28 Euroopa riigi vahel, mis üheskoos hõlmavad suurema osa sellest maailmajaost.

EL loodi varsti pärast Teist maailmasõda. Esimese sammuna hõlbustati majanduskoostööd, mille taga oli idee, et omavahel kaubandussuhetes olevad riigid muutuvad üksteisest majanduslikult sõltuvaks ning tõenäoliselt püüavad seega konflikte vältida.

Tulemuseks oli 1958. aastal loodud Euroopa Majandusühendus (EMÜ), mille raames tegi esialgu majanduskoostööd kuus riiki: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa. Aja jooksul on loodud väga suur ühtne turg, mis areneb edasi oma täieliku potentsiaali saavutamise suunas.

Majandusliidust poliitiliseks liiduks

Üksnes majandusliidust alguse saanuna on EL muutunud organisatsiooniks, mis hõlmab selliseid poliitikavaldkondi nagu kliima, keskkond ja tervishoid ning välissuhted ja julgeolek ning õigusküsimused ja ränne. Seda muutust kajastab ka Euroopa Majandusühenduse ümbernimetamine Euroopa Liiduks (EL) 1993. aastal.

EL tugineb õigusriigi põhimõttele – kogu oma tegevuses lähtub ta aluslepingutest, milles tema liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult kokku leppinud.

Euroopa Liidus kehtib ka esindusdemokraatia põhimõte, mille kohaselt kodanikud on liidu tasandil otse esindatud Euroopa Parlamendis ning liikmesriigid Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu Nõukogus.

Stabiilsus, ühisraha, liikuvus ja majanduskasv

EL on rohkem kui poole sajandi jooksul taganud rahu, stabiilsuse ja heaolu, aidanud kaasa elatustaseme tõusule ning võtnud kasutusele ühtse Euroopa valuuta – euro. 2012. aastal anti Euroopa Liidule Nobeli rahupreemia rahu, leppimise, demokraatia ja inimõiguste edendamise eest Euroopas.

Tänu piirikontrolli kaotamisele ELi liikmesriikide vahel saavad inimesed vabalt reisida suuremas osas Euroopast. Teistes riikides elamine, töötamine ja reisimine on muutunud Euroopas palju lihtsamaks.

Ühtne turg ehk siseturg on ELi peamine majanduslik eestvedaja, mis võimaldab enamiku kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist. Oluline on arendada seda tohutut ressurssi ka teistes valdkondades (nt energeetika, teadmised ja kapitaliturud) nii, et eurooplased saaksid sellest maksimaalset kasu.

Inimõigused ja võrdsus

ELi üks peamisi eesmärke on edendada inimõigusi nii liidus endas kui ka rahvusvahelisel areenil. Inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine on ELi põhiväärtused. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest 2009. aastal on kõik need õigused koondatud ühtsesse dokumenti – ELi põhiõiguste hartasse. ELi institutsioonid on õiguslikult kohustatud seda järgima. Sama kehtib ka liikmesriikide valitsuste kohta alati, kui nad rakendavad ELi õigust.

Läbipaistvad ja demokraatlikud institutsioonid

Laienenud Euroopa Liit keskendub oma haldusinstitutsioonide läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks muutmisele. Otsevalitavale Euroopa Parlamendile on antud rohkem volitusi ning Euroopa institutsioonidega koostööd tegevatel liikmesriikide parlamentidel on nüüd rohkem mõjuvõimu. Euroopa kodanikel omakorda on varasemast rohkem võimalusi osaleda poliitikakujundamises.