Põhisisu juurde

Ülevaade

Pealinn: Pariis

ELi ametlik(ud) keel(ed): prantsuse keel

ELi liikmesriik: alates 1. jaanuarist 1958

Rahaühik: euro. Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999

SchengenSchengeni ala liige alates 26. märtsist 1995

ArvandmedPindala - rahvaarv - SKP elaniku kohta (ostujõu standardi alusel)

Poliitiline süsteem

Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik, mille valitsusjuht on peaminister, kelle nimetab ametisse president, kes ise valitakse riigipeaks otsevalimistel. Prantsusmaa territoorium koosneb 18 haldusüksusest – 13 Euroopas asuvast piirkonnast ja 5 ülemeredepartemangust. Kõik 5 ülemeredepartemangu ning Saint-Martin (Kariibi meres asuv Prantsusmaa territoorium) kuuluvad ELi koosseisu (neid kutsutakse „äärepoolseimateks piirkondadeks“). Prantsusmaa linn Strasbourg on üks kolmest Euroopa institutsioonide asukohast. Teised kaks on Brüssel ja Luxembourg.

Asukoht Euroopa Liidu kaardil

Kaubandus ja majandus

Prantsusmaa majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2020. aastal avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (23,4%), hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus (16,4%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused (14,2%).

ELi-sisene kaubandus moodustab Prantsusmaa ekspordist 54% (Saksamaa 15%, Itaalia 8% ning Belgia ja Hispaania 7%), samas kui ELi-väliselt läheb 8% Ameerika Ühendriikidesse ja 6% Ühendkuningriiki.

66% impordist on pärit ELi liikmesriikidest (Saksamaa 17%, Belgia 10% ja Madalmaad 9%), samas kui väljastpoolt ELi tuleb 7% Hiinast ja 5% Ameerika Ühendriikidest. 

Prantsusmaa ELis

Euroopa Parlament

Prantsusmaalt on Euroopa Parlamenti valitud 79 liiget. Vaadake, kes need parlamendiliikmed on.

Euroopa Parlamendi infobüroo Prantsusmaal

Euroopa Liidu Nõukogu

Liikmesriikide ministrid kohtuvad regulaarselt Euroopa Liidu Nõukogus, et võtta vastu ELi õigusakte ja kooskõlastada poliitikat. Prantsusmaa valitsuse erinevad esindajad osalevad nõukogu istungitel sõltuvalt käsitletavast poliitikavaldkonnast.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja

Euroopa Liidu Nõukogul ei ole alalist juhti (nagu näiteks president Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil). Nõukogu tööd juhib riik, kes on parajasti ELi nõukogu eesistujariigiks. See vahetub iga kuue kuu järel.

Kuue kuu jooksul juhivad asjaomase riigi valitsuse ministrid nõukogu istungeid ning aitavad määrata nende päevakorra kõigis poliitikavaldkondades ning edendada dialoogi teiste ELi institutsioonidega.

Prantsusmaa eesistumise perioodid:

jaanuar–juuni 1959 | jaanuar–juuni 1962 | jaanuar–juuni 1965 | jaanuar–juuni 1968 | jaanuar–juuni 1971 | juuli–detsember 1974 | jaanuar–juuni 1979 | jaanuar–juuni 1984 | juuli–detsember 1989 | jaanuar–juuni 1995 | juuli–detsember 2000 | jaanuar–juuni 2008 | jaanuar–juuni 2022

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja

Euroopa Liidu Nõukogu praegune eesistujariik

Euroopa Komisjon

Prantsusmaa poolt määratud Euroopa Komisjoni volinik on Thierry Breton, kelle vastutusalaks on siseturg.

Komisjonil on igas ELi liikmesriigis kohalik büroo, mida nimetatakse esinduseks.

Euroopa Komisjoni esindus Prantsusmaal

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Prantsusmaal on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees  24 esindajat. Selle nõuandva institutsiooniga, mis esindab tööandjaid, töötajaid ja muid huvirühmi, konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et saada paremini aru, kuidas tuleks muuta töö- ja sotsiaalalast olukorda liikmesriikides.

Euroopa Regioonide Komitee

Prantsusmaal on Regioonide Komitees  24 esindajat. Regioonide Komitee on piirkondlike ja kohalike esindajate kogu ELi tasandil. Selle nõuandva institutsiooniga konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et tagada õigusaktides kõigi ELi piirkondade seisukohtade arvestamine.

Alaline esindus Euroopa Liidu juures

Prantsusmaa suhtleb ELi institutsioonidega ka oma Brüsselis asuva alalise esinduse kaudu. Selle ELi juures asuva Prantsusmaa nn saatkonna peamine ülesanne on tagada ELis riigi huvide ja poliitika võimalikult tõhus järgimine.

Eelarve ja rahastamine

Kui palju maksab ja saab Prantsusmaa?

Summa, mille ELi iga liikmesriik ELi eelarvesse maksab, arvutatakse õiglaselt, vastavalt vahendite olemasolule. Mida suurem on riigi majandus, seda rohkem ta maksab – ja vastupidi.
ELi eelarvega ei püüta vahendeid ümber jagada, vaid keskendutakse pigem kõigi eurooplaste vajadustele tervikuna. 

Arvandmed ELi eelarve, tulude ja kulude kohta:

ELi rahastatud projektid Prantsusmaal 

Rahalised vahendid, mida Prantsusmaa maksab ELi eelarvesse, aitavad rahastada programme ja projekte kõigis ELi liikmesriikides sellistes valdkondades nagu teedeehitus, teadustöötajate toetamine ja keskkonnakaitse.

Lisateave selle kohta, kuidas ELi rahalised vahendid Prantsusmaale kasulikud on.