Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte. See tähendab seda, et iga ELi tasandil võetav meede põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. Näiteks kui aluslepingud teatavat poliitikavaldkonda ei hõlma, ei saa Euroopa Komisjon asjaomases valdkonnas teha õigusakti ettepanekut.
Alusleping on siduv kokkulepe ELi liikmesriikide vahel. Selles sätestatakse eesmärgid ELi tasandil, ELi institutsioonide eeskirjad ning see, kuidas otsuseid tehakse. Samuti sätestatakse aluslepingus ELi ja tema liikmesriikide vahelised suhted.
Aluslepinguid muudetakse, et muuta EL tõhusamaks ja läbipaistvamaks, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks ning luua uusi koostöövaldkondi (nt ühisraha).
Aluslepingute kohaselt võivad ELi institutsioonid vastu võtta õigusakte, mida liikmesriigid siis rakendama hakkavad. Aluslepingute, õigusaktide, kohtulahendite ja õigusakti ettepanekute terviktekstidega on võimalik tutvuda, kasutades ELi õiguse andmebaasi EUR-Lex.
Terviktekstid:
- Valige alusleping
- Lissaboni leping (2009)
- Põhiõiguste harta (2007)
- Nice'i leping (2003)
- Schengeni leping (2000)
- Amsterdami leping (1999)
- Euroopa Liidu leping – Maastrichti leping (1992)
- Ühtne Euroopa akt (1986)
- Euroopa Majandusühenduse asutamisleping (1957)
- Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping (1957)
- Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping (1951)
- Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioonid (2010)
-
Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu konsolideeritud versioonid
(2010)
Peamised aluslepingud on järgmised:
Lissaboni leping
Allkirjastatud: 13. detsembril 2007
Jõustus: 1. detsembril 2009
Eesmärk: muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks, et globaalsete probleemidega (nt kliimamuutused) tegelemisel suudetaks olla üksmeelel.
Peamised muudatused: suuremad volitused Euroopa Parlamendile, hääletamismenetluste muutmine Euroopa Liidu Nõukogus, kodanikualgatus, Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja, uus välisasjade kõrge esindaja, uus ELi diplomaatiline teenistus.
Lissaboni lepingus selgitatakse, millised volitused on
- ELil
- ELi liikmesriikidel
- jagatud.
Lugege täiendavalt Lissaboni lepingu kohta
Euroopa põhiseaduse lepingule 
(2004), millel olid Lissaboni lepinguga sarnased eesmärgid, kirjutati alla, kuid seda ei ratifitseeritud.
Nice'i leping
Allkirjastatud: 26. veebruaril 2001
Jõustus: 1. veebruaril 2003
Eesmärk: institutsioonide reformimine, et Euroopa Liit saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga.
Peamised muudatused: komisjoni koosseisu muutmise meetodid ning hääletamissüsteemi ümbermääratlemine nõukogus.
Amsterdami leping
Allkirjastatud: 2. oktoobril 1997
Jõustus: 1. mail 1999
Eesmärk: reformida ELi institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks.
Peamised muudatused: muudeti ELi lepingut ja EMÜ asutamislepingut, nende lepingute artiklite numeratsiooni, lisati kahe kõnealuse lepingu konsolideeritud versioon. Läbipaistvam otsuste tegemine (rohkem hakatakse kasutama kaasotsustamisega hääletamismenetlust ).
Amsterdami lepingu täistekst
Euroopa Liidu leping – Maastrichti leping
Allkirjastatud: 7. veebruaril 1992
Jõustus: 1. novembril 1993
Eesmärk: ettevalmistused Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide (kodakondsus, ühine välis- ja sisepoliitika) kehtestamine.
Peamised muudatused: Euroopa Liidu rajamine ning kaasotsustamismenetluse kehtestamine, millega Euroopa Parlamendile antakse otsuste tegemisel suurem sõnaõigus. Uued koostöövormid ELi liikmesriikide valitsuste vahel, näiteks kaitse-, õigus- ja siseküsimustes.
Maastrichti lepingu terviktekst
Ühtne Euroopa akt
Allkirjastatud: 17. veebruaril 1986 (Luxembourgis) / 28. veebruaril 1986 (Haagis)
Jõustus: 1. juulil 1987
Eesmärk: reformida institutsioone, et valmistada neid ette Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning kiirendada otsuste tegemist ühtse turu ettevalmistamisel.
Peamised muudatused: kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamine nõukogus (muudetakse keerukamaks mõne üksiku riigi poolne veto õigusakti ettepanekule), koostöö- ja nõusolekumenetluste kehtestamine, Euroopa Parlamendile suurema mõjujõu andmine.
Ühtse Euroopa akti terviktekst
Liitumisleping – Brüsseli leping
Allkirjastatud: 8. aprillil 1965
Jõustus: 1. juulil 1967
Eesmärk: Euroopa institutsioonide tegevuse ühtlustamine.
Peamised muudatused: ühise komisjoni ja nõukogu loomine kolmele sel ajal toimivale ühendusele (EMÜ, Euratom, ESTÜ). Tunnistati kehtetuks Amsterdami lepinguga.
Rooma lepingud – EMÜ ja Euratomi asutamislepingud
Allkirjastatud: 25. märtsil 1957
Jõustus: 1. jaanuaril 1958
Eesmärk: moodustada Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom).
Peamised muudatused: laiendada Euroopa integratsiooni, et kaasata ka üldine majandustegevus.
Euroopa Majandusühenduse asutamisleping
Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping
Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping
Allkirjastatud: 18. aprillil 1951
Jõustus: 23. juulil 1952
Kaotas kehtivuse: 23. juulil 2002
Eesmärk: luua söe- ja terasealane vastastikune sõltuvus, et üks riik ei saaks enam oma relvajõude mobiliseerida, ilma et teised sellest midagi ei teaks. See vähendas Teise maailmasõja järgset umbusaldust ja pingeid. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping kaotas kehtivuse 2002. aastal.
Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu terviktekst
Kui ELiga ühinesid uued riigid, muudeti asutamislepinguid:
- 1973 (Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik)
- 1981 (Kreeka)
- 1986 (Hispaania, Portugal)
- 1995 (Austria, Rootsi, Soome)
- 2004 (Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari)
- 2007 (Bulgaaria, Rumeenia).