ELi õigus

Kuidas ELi otsuseid vastu võetakse

ELi tavapärast otsuste tegemise protsessi nimetatakse seadusandlikuks tavamenetluseks (endine kaasotsustamismenetlus). See tähendab, et ELi õigusaktid peab heaks kiitma otse valitud Euroopa Parlament koos nõukoguga (27 ELi liikmesriigi valitsuse esindajad). Komisjon koostab ja rakendab ELi õigusakte.

ELi aluslepingud

Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte. See tähendab seda, et iga ELi tasandil võetav meede põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud.

Lissaboni leping suurendas selliste poliitikavaldkondade arvu, mille puhul kasutatakse seadusandlikku tavamenetlust. Euroopa Parlamendil on ka rohkem võimalusi blokeerida ettepanekuid juhul, kui ollakse nõukoguga eri arvamusel.

Määrused, direktiivid ja muud õigusaktid

ELi aluslepingutes sätestatud eesmärke on võimalik saavutada erinevat liiki õigusaktide abil. Nende seadusandlike aktide hulka kuuluvad näiteks määrused, direktiivid, soovitused ja arvamused. Mõned on siduvad ja mõned mitte. Mõnda kohaldatakse kõigi ELi liikmesriikide ning mõnda vaid mõne üksiku liikmesriigi suhtes.

ELi õiguse kohaldamine

Euroopa õigusaktidega antakse õigusi ja kehtestatakse kohustusi liikmesriikidele, kuid paljud selle sätted on seotud kodanike ja ettevõtetega, kelle suhtes teatavad õigusaktid on vahetult kohaldatavad. Euroopa õigus moodustab osa liikmesriikide õigusraamistikust ning selle sätete rakendamise ja nõuetekohase kohaldamise eest vastutavad eelkõige liikmesriigid. Seepärast on igaühel õigus eeldada, et kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide asutused tagavad teie õiguste nõuetekohase rakendamise.