Navigatsioonitee

ELi aluslepingud

Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte. See tähendab seda, et iga ELi tasandil võetav meede põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. Näiteks kui aluslepingud teatavat poliitikavaldkonda ei hõlma, ei saa Euroopa Komisjon asjaomases valdkonnas teha õigusakti ettepanekut.

Alusleping on siduv kokkulepe ELi liikmesriikide vahel. Selles sätestatakse eesmärgid ELi tasandil, ELi institutsioonide eeskirjad ning see, kuidas otsuseid tehakse. Samuti sätestatakse aluslepingus ELi ja tema liikmesriikide vahelised suhted.

Aluslepinguid muudetakse, et muuta EL tõhusamaks ja läbipaistvamaks, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks ning luua uusi koostöövaldkondi (nt ühisraha).

Aluslepingute kohaselt võivad ELi institutsioonid vastu võtta õigusakte, mida liikmesriigid siis rakendama hakkavad. Aluslepingute, õigusaktide, kohtulahendite ja õigusakti ettepanekute terviktekstidega on võimalik tutvuda, kasutades ELi õiguse andmebaasi EUR-Lex .

Terviktekstid:


Peamised aluslepingud on järgmised:

Lissaboni leping

Allkirjastatud : 13. detsembril 2007

Jõustus : 1. detsembril 2009

Eesmärk : muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks, et globaalsete probleemidega (nt kliimamuutused) tegelemisel suudetaks olla üksmeelel.

Peamised muudatused : suuremad volitused Euroopa Parlamendile, hääletamismenetluste muutmine Euroopa Liidu Nõukogus, kodanikualgatus , Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja, uus välisasjade kõrge esindaja, uus ELi diplomaatiline teenistus.

Lissaboni lepingus selgitatakse, millised volitused on

  • ELil
  • ELi liikmesriikidel
  • jagatud.

Euroopa põhiseaduse lepingule danskDeutschελληνικάEnglishespañolfrançaisitalianoNederlandsportuguêssuomisvenska (2004), millel olid Lissaboni lepinguga sarnased eesmärgid, kirjutati alla, kuid seda ei ratifitseeritud.

Nice'i leping

Allkirjastatud : 26. veebruaril 2001

Jõustus : 1. veebruaril 2003

Eesmärk : institutsioonide reformimine, et Euroopa Liit saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga.

Peamised muudatused : komisjoni koosseisu muutmise meetodid ning hääletamissüsteemi ümbermääratlemine nõukogus.

Nice'i lepingu terviktekst

Amsterdami leping

Allkirjastatud : 2. oktoobril 1997

Jõustus : 1. mail 1999

Eesmärk : reformida ELi institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks.

Peamised muudatused : muudeti ELi lepingut ja EMÜ asutamislepingut, nende lepingute artiklite numeratsiooni, lisati kahe kõnealuse lepingu konsolideeritud versioon. Läbipaistvam otsuste tegemine (rohkem hakatakse kasutama kaasotsustamisega hääletamismenetlust danskDeutschελληνικάEnglishespañolfrançaisitalianoNederlandsportuguêssuomisvenska ).

Amsterdami lepingu täistekst danskDeutschελληνικάEnglishespañolfrançaisitalianoNederlandsportuguêssuomisvenska

Euroopa Liidu leping – Maastrichti leping

Allkirjastatud : 7. veebruaril 1992

Jõustus : 1. novembril 1993

Eesmärk : ettevalmistused Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide (kodakondsus, ühine välis- ja sisepoliitika) kehtestamine.

Peamised muudatused : Euroopa Liidu rajamine ning kaasotsustamismenetluse kehtestamine, millega Euroopa Parlamendile antakse otsuste tegemisel suurem sõnaõigus. Uued koostöövormid ELi liikmesriikide valitsuste vahel, näiteks kaitse-, õigus- ja siseküsimustes.

Maastrichti lepingu terviktekst

Ühtne Euroopa akt

Allkirjastatud : 17. veebruaril 1986 (Luxembourgis) / 28. veebruaril 1986 (Haagis)

Jõustus : 1. juulil 1987

Eesmärk : reformida institutsioone, et valmistada neid ette Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning kiirendada otsuste tegemist ühtse turu ettevalmistamisel.

Peamised muudatused : kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamine nõukogus (muudetakse keerukamaks mõne üksiku riigi poolne veto õigusakti ettepanekule), koostöö- ja nõusolekumenetluste kehtestamine, Euroopa Parlamendile suurema mõjujõu andmine.

Ühtse Euroopa akti terviktekst

Liitumisleping – Brüsseli leping

Allkirjastatud : 8. aprillil 1965

Jõustus : 1. juulil 1967

Eesmärk : Euroopa institutsioonide tegevuse ühtlustamine.

Peamised muudatused : ühise komisjoni ja nõukogu loomine kolmele sel ajal toimivale ühendusele (EMÜ, Euratom, ESTÜ). Tunnistati kehtetuks Amsterdami lepinguga.

Liitumislepingu terviktekst

Rooma lepingud – EMÜ ja Euratomi asutamislepingud

Allkirjastatud : 25. märtsil 1957

Jõustus : 1. jaanuaril 1958

Eesmärk : moodustada Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom).

Peamised muudatused : laiendada Euroopa integratsiooni, et kaasata ka üldine majandustegevus.

Euroopa Majandusühenduse asutamisleping
Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping

Allkirjastatud : 18. aprillil 1951

Jõustus : 23. juulil 1952

Kaotas kehtivuse : 23. juulil 2002

Eesmärk : luua söe- ja terasealane vastastikune sõltuvus, et üks riik ei saaks enam oma relvajõude mobiliseerida, ilma et teised sellest midagi ei teaks. See vähendas Teise maailmasõja järgset umbusaldust ja pingeid. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping kaotas kehtivuse 2002. aastal.

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu terviktekst

Kui ELiga ühinesid uued riigid, muudeti asutamislepinguid:

  • 1973 (Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik)
  • 1981 (Kreeka)
  • 1986 (Hispaania, Portugal)
  • 1995 (Austria, Rootsi, Soome)
  • 2004 (Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari)
  • 2007 (Bulgaaria, Rumeenia)
  • 2013 (Horvaatia).

 Allalaadimine

  • ELi õiguse ABC pdf - 3 MB [3 MB] Deutsch (de) English (en) français (fr)  

Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?