EUROPA - Euroopa Parlament

Euroopa Parlamendil on kolm põhilist ülesannet:

arutada ja võtta koos nõukoguga vastu Euroopa õigusakte;
jälgida teiste ELi institutsioonide (konkreetselt komisjoni) tegevust ning teostada demokraatlikku järelevalvet;
arutada ELi eelarvet ja võtta see koos nõukoguga vastu.

ELi õigusaktide menetlemine

Parlament teeb ELi õigusaktide sisu kujundamiseks ja vastuvõtmiseks mitmes valdkonnas (näiteks tarbijakaitse ja keskkond) koostööd liikmesriikide valitsusi esindava nõukoguga. Seda nimetatakse seadusandlikuks tavamenetluseks (varasem kaasotsustamismenetlus).

Vastavalt Lissaboni lepingule suureneb selliste poliitikavaldkondade hulk, mille puhul rakendatakse seadusandlikku tavamenetlust. See annab parlamendile rohkem mõjuvõimu õigusaktide sisu määramisel valdkondades, mis käsitlevad põllumajandust, energeetikat, sisserännet ja ELi rahalisi vahendeid.

Parlament peab andma oma nõusoleku ka muude oluliste otsuste puhul, nagu uute liikmete ühinemine ELiga.

Demokraatlik järelevalve

Parlament rakendab oma mõju teiste Euroopa institutsioonde üle mitmel moel.

Enne komisjoni uue koosseisu – üks volinik igast ELi 27 liikmesriigist – ametisse määramist peab parlament andma nende suhtes oma nõusoleku. Kui Euroopa Parlamendi liikmed lükkavad mõne volinikukandidaadi tagasi, võivad nad sellega tagasi lükata kogu komisjoni koosseisu.

Parlament võib nõuda komisjoni tagasiastumist ka selle ametiaja jooksul. Siis tehakse umbusalduse avaldamise ettepanek.

Parlament jälgib Euroopa Komisjoni tegevust, uurides selle aruandeid ning kuulates volinikke. Selles töös on oluline roll parlamendi komisjonidel.

Parlamendiliikmed vaatavad läbi kodanike pöördumisi ning moodustavad uurimiskomisjone.

Parlament esitab oma arvamuse Euroopa Ülemkogu istungite päevakorra küsimustes.

Eelarve järelevalve

Parlament arutab ELi iga-aastast eelarvet ja võtab selle vastu koos Euroopa Liidu Nõukoguga.

Asjaomane parlamendikomisjon jälgib eelarve täitmist ning esitab igal aastal oma hinnangu komisjoni tegevusele eelmise aasta eelarve täitmisel.

Koosseis

Iga liikmesriigi parlamendisaadikute arv on vastavuses selle riigi rahvaarvuga. Vastavalt Lissaboni lepingule ei saa ühelgi riigil olla vähem kui 6 või rohkem kui 96 parlamendisaadikut.

Praegune kohtade jaotus Euroopa Parlamendis on määratud kindlaks siiski enne Lissaaboni lepingu jõustumist. Kohtade arv muutub Euroopa Parlamendi järgmise koosseisu tööleasumisel. Näiteks väheneb siis Saksamaalt valitud Euroopa Parlamendi liikmete arv 99-lt 96-le, samas Malta puhul kasvab see viielt kuuele.

Parlamendiliikmed on rühmitunud poliitilise kuuluvuse, mitte kodakondsuse alusel.

Otsige oma liikmesriigi parlamendisaadikuid