Euroopa Ülemkogu tegevus
Euroopa Ülemkogul on kahesugused ülesanded – ta kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames.
Kuigi Euroopa Ülemkogu omab mõjuvõimu ELi poliitika määramisel, ei ole tal siiski seadusandlikku jõudu.
Euroopa Ülemkogu koosseis
Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Komisjoni president ning Euroopa Ülemkogu eesistuja, kes juhatab istungeid. Töös osaleb ka liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 
.
Euroopa Ülemkogu eesistuja
Euroopa Ülemkogu eesistuja on Herman Van Rompuy. Tema teine ametiaeg algas 1. juunil 2012 ning kestab 30. novembrini 2014.
Euroopa Ülemkogu istungite aeg ja koht
Istungid toimuvad kaks korda iga kuue kuu jooksul, kuid presidendil on õigus kutsuda vajadusel kokku erakorraline kohtumine. Kohtumised toimuvad tavaliselt Brüsselis.
Otsuste tegemine
Euroopa Ülemkogu otsused tehakse konsensuse alusel, välja arvatud juhtudel, kui aluslepingutes on sätestatud teisiti. Teatud juhtudel võtab Euroopa Ülemkogu otsuseid vastu ühehäälselt või kvalifitseeritud häälteenamusega, sõltuvalt aluslepingu sätetest.
Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni president ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja hääletamises ei osale.
Ajalugu
Euroopa Ülemkogu alustas ametlikult tegevust 1974. aastal ELi juhtide arutelufoorumina. Temast sai kiiresti organ, mis kehtestas ühenduse jaoks eesmärgid ja prioriteedid.
1992. aastal sai see organ ametliku staatuse, 2009. aastal sai Euroopa Ülemkogu ELi ametlikuks institutsiooniks (institutsioone on kokku seitse).
