Euroopa Liidu Kohus

Euroopa Kohus tõlgendab ELi õigust, et tagada selle ühetaoline kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides. Samuti lahendab see ELi liikmesriikide valitsuste ning ELi institutsioonide vahelisi vaidlusi. Üksikisikud, ettevõtted või organisatsioonid saavad samuti kohtu poole pöörduda, kui nad leiavad, et nende õigusi on ELi institutsiooni poolt rikutud.

Koosseis

Euroopa Kohtu koosseisus on üks kohtunik igast ELi liikmesriigist.

Kohut abistavad 9 kohtujuristi, kelle töö seisneb Euroopa Kohtusse esitatud kohtuasjade kohta ettepanekute esitamises. Nad peavad seda tegema avalikult ja erapooletult.

Iga kohtunik ja kohtujurist määratakse ametisse kuueks aastaks ning pärast ametiaja lõppu võib teda tagasi nimetada. ELi liikmesriikide valitsused otsustavad, kelle nad soovivad ametisse määrata.

Kuna Euroopa Kohus peab tegelema suure hulga kohtuasjadega, tegeleb Üldkohus kodanikele parema õiguskaitse tagamiseks üksikisikute, ettevõtete ja teatavate organisatsioonide poolt esitatud kohtuasjade ning konkurentsiõigusega seotud juhtumitega.

Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus teeb kohtuotsuseid Euroopa Liidu institutsioonide ning selle töötajate vahelistes vaidlustes.

Kohtuasjade liigid

Kohus langetab otsuseid temale esitatud kohtuasjade kohta. Viis kõige tavapärasemat kohtuasjade liiki on:

  1. eelotsuse taotlused – kui riiklikud kohtud taotlevad Euroopa Kohtult ELi õiguse tõlgendamist
  2. kohustuste täitmatajätmise kindlakstegemise hagi – mis on esitatud ELi liikmesriikide valitsuste vastu ELi õiguse kohaldamata jätmise eest
  3. tühistamishagi – suunatud ELi õigusaktide vastu, mis eeldatavasti rikuvad ELi aluslepinguid või põhiõigusi
  4. tegevusetushagi – suunatud ELi institutsioonide vastu, kes ei võta vastu neilt nõutavaid otsuseid
  5. otsesed meetmed – kaebuse esitavad üksikisikud, ettevõtted või organisatsioonid ELi otsuste või meetmete kohta

1 Eelotsuse menetlus

Iga liikmesriigi riiklikud kohtud vastutavad selle eest, et ELi õigust kohaldatakse asjaomases riigis nõuetekohaselt. Kuid on olemas oht, et erinevate riikide kohtud tõlgendavad ELi õigust erineval moel.

Selle ärahoidmiseks on olemas eelotsuse menetlus. Kui riiklik kohus kahtleb ELi õigusakti tõlgendamises või selle kehtivuses võib ta (ning teatavatel juhtudel peab) küsima nõu Euroopa Kohtult. Sellist nõuannet nimetatakse eelotsuseks.

2 Kohustuste täitmatajätmise kindlakstegemise hagi

Komisjon võib algatada kõnealuseid menetlusi, kui ta on arvamusel, et liikmesriik ei täida oma ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Kõnealuseid menetlusi võib samuti algatada mõni teine ELi liikmesriik.

Mõlemal juhul uurib Euroopa Kohus väiteid ning langetab otsuse. Kui leitakse, et liikmesriik on süüdi, peab viimane koheselt võtma meetmeid olukorra lahendamiseks. Kui Euroopa Kohus leiab, et liikmesriik ei ole otsust järginud, saab ta määrata trahvi.

3 Tühistamishagi

Kui mis tahes ELi liikmesriik, nõukogu, komisjon või (teatavatel tingimustel) Euroopa Parlament on seisukohal, et konkreetne ELi õigusakt on ebaseaduslik, võib ta paluda kohtul see tühistada.

Tühistamishagi võivad samuti esitada üksikisikud, kes soovivad, et Euroopa Kohus tühistaks konkreetse õigusakti, kuna see mõjutab neid kui üksikiskuid kahjustavalt.

Kui Euroopa Kohus leiab, et asjaomane õigusakt ei olnud nõuetekohaselt vastu võetud või ei põhine nõuetekohaselt aluslepingutel, võib ta selle kuulutada õigustühiseks ning kehtetuks.

4 Tegevusetushagi

Aluslepingutega nõutakse Euroopa Parlamendilt, nõukogult ja komisjonilt teatavatel tingimustel teatavate otsuste tegemist. Kui nad seda ei tee, saavad liikmesriigid, teised ühenduse institutsioonid ja (teatavatel tingimustel) üksikisikud või ettevõtted esitada Euroopa Kohtule kaebuse, et asjaomane rikkumine ametlikult registreerida.

5 Otsesed meetmed

Kõik isikud või ettevõtted, kes on ühenduse või selle töötajate tegevuse või tegevusetuse tõttu kandnud kahju, võivad esitada Euroopa Kohtusse kaebuse kahju hüvitamise eesmärgil.

Kuidas kohtuasju menetletakse

Iga esitatud kohtuasja puhul määratakse kohtunik ja kohtujurist.

Kohtusse esitatud asju menetletakse kahes etapis: kirjalikus ning suulises osas.

1 Menetluse kirjalik osa

Esiteks esitavad kõik asjaomased osapooled kirjaliku avalduse kohtuasja eest vastutavale kohtunikule. Kohtunik kirjutab seejärel kokkuvõtte kõnealustest avaldustest ning kohtuasja õiguslikust taustast.

2 Menetluse suuline osa

Teine osa koosneb avalikust ärakuulamisest. Olenevalt kohtuasja keerukusest võidakse seda menetleda nii 3, 5 või 13 kohtunikust koosneva kogu või Euroopa Kohtu täiskkoosseisu poolt. Ärakuulamisel esitavad poolte advokaadid oma seisukohad kohtunikele ja kohtujuristile, kes võivad neile küsimusi esitada.

Seejärel esitab kohtujurist oma ettepaneku. Pärast seda arutavad kohtunikud kohtuasja koos ning langetavad oma otsuse.

Kohtujuristid peavad esitama oma ettepaneku vaid kohtuasja kohta, mille puhul Euroopa Kohus leiab, et see tõstatab uue õigusküsimuse. Euroopa Kohus ei pea ilmtingimata järgima kohtujuristi ettepanekut.

Kohtuotsused võetakse vastu häälteenamusega ning need loetakse ette avalikel ärakuulamistel. Avalikke ärakuulamisi kantakse sageli üle televisioonis (Europe by Satellite Englishfrançais).

Ärakuulamise menetlus Üldkohtus on sarnane, kuid selle puhul ei esita kohtujurist ettepanekut.