Eesmärk:
ELi maksumaksjate raha võimalikult otstarbeka kasutamise tagamiseks on kontrollikojal õigus kontrollida kõiki isikuid ja organisatsioone, kes tegelevad ELi rahaliste vahenditega. Kontrollikoda teostab sagedasi kohapealseid kontrollimisi. Tähelepanekud vormistatakse aruandeks, mis esitatakse Euroopa Komisjonile ja ELi liikmesriikide valitsustele.
Kontrollikojal endal ei ole õiguslikke volitusi. Kui audiitorid avastavad pettuse või ebaseadusliku tegevuse, teavitavad nad sellest Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF).
Ülesanded
Kontrollikoja üks tähtsamaid ülesandeid on esitada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelmise eelarveaasta aruanne. Parlament vaatab aruande hoolikalt läbi ning otsustab seejärel, kas kiita Euroopa Komisjoni eelarvekasutus heaks või mitte.
Kontrollikoda peab esitama ka oma arvamuse ELi finantsalaste õigusaktide ja selle kohta, kuidas aidata kaasa pettusevastasele võitlusele ELis.
Audiitorid teostavad sageli kontrollimisi ELi institutsioonides, liikmesriikides ja ELilt abi saavates riikides. Kuigi kontrollikoja töö hõlmab peamiselt raha, mille eest vastutab komisjon, haldavad tegelikkuses 80% ulatuses tulusid ja kulusid liikmesriikide asutused.
Koosseis
Oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks peab kontrollikoda olema teistest institutsioonidest täiesti sõltumatu, kuid samas olema nendega pidevas kontaktis.
Kontrollikojas on igast ELi liikmesriigist üks liige, kelle nimetab ametisse nõukogu kuueks aastaks (tagasivalitav). Kontrollikoja liikmed valivad endi hulgast presidendi kolmeks aastaks (samuti tagasivalitav). 2008. aasta jaanuaris valiti presidendiks Portugali esindaja Vítor Manuel da Silva Caldeira.
Ülesehitus
Kontrollikojal on umbes 800 töötajat, kelle hulgas on tõlkijad ja haldustöötajad ning audiitorid. Audiitorid on jagatud auditeerimisrühmadesse. Need valmistavad ette aruannete eelnõusid, mille kohta kontrollikoda teeb otsuse.
