Euroopa Liidu Nõukogu

ELi Nõukogu on institutsioon, kus kõigi ELi liikmesriigikide ministrid kogunevad õigusaktide vastuvõtmiseks ning poliitika kooskõlastamiseks.

Seda organit ei tohi ajada segamini:

  • Euroopa Ülemkoguga, mis on veel üks ELi institutsioon, kus ELi juhid kohtuvad umbes 4 korda aastas, et arutada ELi poliitilisi prioriteete
  • Euroopa Nõukoguga DeutschEnglishfrançaisitaliano, mis ei olegi ELi organ.

Nõukogu tegevus

  1. ELi õigusaktide menetlemine.
  2. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine.
  3. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel.
  4. ELi aastaeelarve heakskiitmine.
  5. ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine.
  6. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine.

1. ELi õigusaktide menetlemine

Komisjoni esitatud ELi õigusaktide ettepanekute suhtes on lõpliku otsustamise õigus nii nõukogul kui Euroopa Parlamendil.

2. Majanduspoliitika koordineerimine

ELi liikmesriigid on otsustanud Euroopa ühise majanduspoliitika kasuks, mida koordineerivad liikmesriikide majandus- ja rahandusministrid.

Eesmärgiks on luua töökohti ning parandada haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteeme. Kuigi iga riik vastutab oma poliitika eest ise, võivad nad seada ühised eesmärgid ning õppida teineteise kogemustest.

3. Rahvusvaheliste kokkulepete allkirjastamine

Nõukogu allkirjastab ELi nimel lepinguid erinevates valdkondades – näiteks keskkond, kaubandus, arenguabi, tekstiilitööstus, kalandus, teadus, tehnoloogia ja transport.

4. ELi eelarve heakskiitmine

ELi iga-aastaste kulude üle otsustavad üheskoos nõukogu ja Euroopa Parlament.

5. Välis- ja kaitsepoliitika

Nendes poliitikavaldkondades on liikmesriikide valitsused sõltumatud, kuid nad teevad koostööd ühise välis- ja kaitsepoliitika (tuntud ka kui ühine välis- ja julgeolekupoliitika) väljatöötamiseks. Nõukogu on sellise koostöö peamine foorum.

ELil ei ole oma sõjaväge. Et olla paremini valmis kiireks reageerimiseks rahvusvaheliste konfliktide ja loodusõnnetuste korral, eraldavad mõned ELi liikmesriigid oma üksusi kiirreageerimisjõudude tarbeks, kelle ülesanded piirnevad humanitaartöö, päästeoperatsioonide ja rahuvalvega.

6. Õigusala

ELi kodanikel on õigus ühetaolisele õiguskaitse kättesaadavusele kõikjal ELis. Nõukogus töötavad justiitsministrid selle nimel, et ühes ELi liikmesriigis tehtud kohtuotsuseid (näiteks lahutuse puhul) tunnustataks kõigis ELi liikmesriikides.

Justiits- ja siseministrid koordineerivad ELi välispiiride valvet ning võitlust terrorismi ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega.

Nõukogu liikmed

Nõukogul ei ole kindlaid liikmeid. Igale nõukogu istungile saadab iga liikmesriik vastava poliitikavaldkonna ministri – näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused. Sellist kohtumist nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks.

Istungite juhtimine

Välisministrite nõukogul on alaline eesistuja – ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja English .

Kõiki muid nõukogu istungeid juhivad vastavad ministrid riigist, mis on parasjagu roteeruvalt ELi eesistuja.

Näiteks keskkonnanõukogu istungit ajavahemikul, mil Eesti on ELi eesistujariik, juhatab Eesti keskkonnaminister.

Eesistujariigid 2011-2020

  • Ungari jaanuar–juuni 2011
  • Poola juuli–detsember 2011
  • Taani jaanuar–juuni 2012
  • Küpros juuli–detsember 2012
  • Iirimaa jaanuar–juuni 2013
  • Leedu juuli–detsember 2013
  • Kreeka jaanuar–juuni 2014
  • Itaalia juuli–detsember 2014
  • Läti jaanuar–juuni 2015
  • Luksemburg juuli–detsember 2015
  • Madalmaad jaanuar–juuni 2016
  • Slovakkia juuli–detsember 2016
  • Malta jaanuar–juuni 2017
  • Ühendkuningriik juuli–detsember 2017
  • Eesti jaanuar–juuni 2018
  • Bulgaaria juuli–detsember 2018
  • Austria jaanuar–juuni 2019
  • Rumeenia juuli–detsember 2019
  • Soome jaanuar–juuni 2020

Hääletamine

  • Kõik arutelud ja hääletamine on avalikud.
  • Otsuste vastuvõtmiseks on tavaliselt vajalik topeltenamus:
    • 55% riikidest (praeguse 28 liikmesriigi puhul on see 15 riiki),
    • mis esindavad vähemalt 65% kogu ELi elanikkonnast.

Otsuse blokeerimiseks on vajalik vähemalt sellise 4 riigi vastuseis, kes esindavad vähemalt 35% kogu ELi elanikkonnast

  • Erand – tundlike teemade puhul, nagu välispoliitika ja maksustamine, on vajalik ühehäälne otsus (kõik riigid poolt).
  • Menetluslike ja haldusküsimuste puhul on vajalik lihthäälteenamus

 Vaata ka …

 Allalaadimine

Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?