Navigatsioonitee

Üldine teave Euroopa Liidu kohta

EL on unikaalne majanduslik ja poliitiline partnerlus 28 Euroopa riigi vahel, kes üheskoos hõlmavad suurema osa sellest maailmajaost.

EL loodi varsti pärast Teist maailmasõda. Esimese sammuna hõlbustati majanduskoostööd, mille taga oli idee, et omavahel kaubandussuhetes olevad riigid muutuvad üksteisest majanduslikult sõltuvaks ning tõenäoliselt püüavad seega konflikte vältida. Tulemuseks oli 1958. aastal loodud Euroopa Majandusühendus (EMÜ), mille raames tegid esialgu majandusalast koostööd kuus riiki: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa. Aja jooksul on loodud tohutu suur ühtne turg, mis areneb edasi, et saavutada oma täielik potentsiaal.

Majandusliidust poliitiliseks liiduks

Üksnes majandusliidust alguse saanud ühendus on muutunud organisatsiooniks, mis hõlmab poliitikavaldkondi arenguabist keskkonnapoliitikani. Seda muutust kajastab ka EMÜ ümbernimetamine Euroopa Liiduks (EL) 1993. aastal.

EL tugineb õigusriigi põhimõttele – kogu oma tegevuses lähtub ta lepingutest, mille kõik liikmesriigid on sõlminud vabatahtlikult ja demokraatlikult. Sellised siduvad lepingud määravad ELi eesmärgid paljudes tegevusvaldkondades.

Liikuvus, majanduskasv, stabiilsus ja ühisraha

EL on poole sajandi jooksul taganud rahu, stabiilsuse ja heaolu ning aidanud kaasa elatustaseme tõusule. ELis on kasutusel ühtne Euroopa valuuta – euro.

Tänu piirikontrolli kaotamisele ELi liikmesriikide vahel saavad inimesed vabalt reisida enamusel Euroopa territooriumil. Teistes riikides elamine ja töötamine on muutunud Euroopas palju lihtsamaks.

Ühtne turg ehk siseturg on ELi peamine majanduslik eestvedaja, mis võimaldab enamuse kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist. Oluline on arendada seda tohutut ressurssi niimoodi, et eurooplased saaksid sellest maksimaalset kasu.

Inimõigused ja võrdsus

ELi üks peamisi eesmärke on edendada inimõigusi nii organisatsiooni sees kui ka rahvusvahelisel areenil. Inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine on ELi põhiväärtused. Alates Lissaboni lepingu allkirjastamisest 2009. aastal on kõik need mõisted koondatud ühte dokumenti – Euroopa Liidu põhiõiguste hartasse. ELi institutsioonid on õiguslikult kohustatud seda järgima. Sama kehtib ka liikmesriikide valitsuste kohta alati, kui nad rakendavad ELi õigust.

Läbipaistvad ja demokraatlikud institutsioonid

Jätkuva laienemise tingimustes keskendub EL oma haldusinstitutsioonide muutmisele läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks. Otsevalitavale Euroopa Parlamendile on antud rohkem volitusi ning liikmesriikide parlamentidele on antud rohkem ülesandeid koostöös Euroopa institutsioonidega. Euroopa kodanikel on omakorda varasemast rohkem võimalusi osaleda poliitika kujundamises.

Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?