Suurus ja rahvastik
ELi pindala on üle 4 miljoni km² ja selle rahvaarv on 495 miljonit, hõivates maailmas kolmanda koha pärast Hiinat ja Indiat. Pindalalt on Prantsusmaa suurim ja Malta väikseim liikmesriik.
Euroopa rahvastiku 
kasv koosneb loomulikust iibest (s.t kui sündide arv ületab surmade arvu) ja rändesaldoga seotud kasvust (s.t kui ELi elama asunute arv ületab sealt lahkunute arvu).
Samal ajal Euroopa rahvastik vananeb, sest keskmine eeldatav eluiga tõuseb ja sünnib vähem lapsi.
Elukvaliteet
Elatustasemeid on võimalik võrrelda, mõõtes kõikides riikides erinevate toodete ja teenuste hindu võrreldes sissetulekuga. See suurus esitatakse ühises kunstlikus vääringus, mida nimetatakse ostujõu standardiks. Kui võrdleme ostujõu standardis väljendatud SKPd elaniku kohta, saame ülevaate elatustasemest erinevates ELi liikmesriikides.
EL püüab parandada elatustasemeid, kaitstes keskkonda, soodustades töökohtade loomist, vähendades piirkondlikke erinevusi ja ühendades varem isoleeritud alasid piiriülese infrastruktuuri loomise kaudu.
Haridus
Haridus suurendab töötajate oskusi ja annab neile tihenevas rahvusvahelises konkurentsis parema lähtepositsiooni. Summa, mida iga riik haridusele kulutab, on erinev.
Haridusse suunatavad riiklikud vahendid
EL julgustab inimesi läbima osa oma haridusteest välismaal. Eriti edukas on olnud üliõpilaste vahetusprogramm Erasmus.
Keeled
Keeleoskus muutub üha olulisemaks, sest globaliseerumise tõttu puutuvad inimesed üha enam kokku muudest riikidest pärit inimestega. EL soodustab aktiivselt erinevate keelte omandamist juba varases eas.
Suhtumine ELi
Paljude inimeste arvates on ELi liikmesus nende riigi jaoks hea ning nad tunnistavad, et sellest tulenevad mitmed käegakatsutavad hüved. Siiski on arvamused riigiti väga erinevad – ühed on optimistlikumad kui teised.
