ELi rajajad

Järgnevad ettenägelikud juhid andsid tõuke meie praeguse Euroopa Liidu loomiseks. Ilma nende motivatsiooni ja innuta ei elaks me praegu sellistes rahu ja stabiilsuse tingimustes, mida oleme harjunud enesestmõistetavaks pidama. ELi rajajate hulka kuulus väga mitmesuguseid inimesi vastupanuvõitlejatest advokaatideni, kuid neid ühendasid ühised ideaalid: rahulik, ühtne ja jõukas Euroopa. Lisaks järgnevatele ELi rajajatele on ka paljud teised teinud väsimatult tööd Euroopa „projekti” elluviimise nimel. Seepärast pole siinse lõigu nimekiri veel kaugeltki mitte lõplik.

Konrad Adenauer: pragmaatiline demokraat ja väsimatu ühendaja

Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler, kes oli vastmoodustatud riigi eesotsas aastatel 1949–1963 ning mõjutas Saksamaa ja Euroopa sõjajärgset ajalugu rohkem kui keegi teine.

Adenaueri välispoliitika nurgakivi oli leppimine Prantsusmaaga. Koos Prantsusmaa presidendi Charles de Gaulle’iga jõuti ajaloolise murranguni: 1963. aastal kirjutasid vanad vaenlased Saksamaa ja Prantsusmaa alla sõpruslepingule, millest sai üks Euroopa lõimumise teetähis.

X

Konrad Adenauer 2. juulil 1966. aastal Metzis

Kui meil õnnestub luua organisatsioon, mis võimaldab prantslastel jälgida kõike, mis toimub terase tootmise ja söe kaevandamise valdkonnas Saksamaal, ning kui sakslased saavad omakorda jälgida seda, mis toimub Prantsusmaal, siis on selline vastastikuse kontrolli süsteem ideaalseks mooduseks usaldusele tugineva poliitika järgimisel.


Konrad Adenauer spricht am 2. Juli 1966 in Metz

Wenn es uns gelingt, eine Organisation zu schaffen, die den Franzosen gestattet, alles das zu sehen, was auf dem Gebiete der Fabrikation von Stahl und der Förderung von Kohle in Deutschland vor sich geht und, wenn umgekehrt, die Deutschen sehen, was in Frankreich vor sich geht, dann ist diese gegenseitige Kontrolle das beste Mittel, um eine Politik zu treiben, die sich auf Vertrauen gründet.

Joseph Bech: väikese riigi otsustav roll Euroopa lõimumises

Joseph Bech oli Luksemburgi poliitik. Ta aitas moodustada Euroopa Söe- ja Teraseühendust 1950. aastate alguses, ning oli Euroopa lõimumise juhtfiguur 1950. teisel poolel.

Beneluxi riikide ühise memorandumi tulemusena tuli 1955. aasta juunis kokku Messina konverents, millega sillutati tee Euroopa Majandusühendusele.

X

Joseph Bech 1968. aastal Strasbourgis

Miks me tegelikult alustasime Euroopa lõimimist pärast teist maailmasõda? Kuna me uskusime, et uue Euroopa loomine on hädavajalik, et Prantsusmaa ja Saksamaa saaksid leppida.

Võime tõdeda, et vähemalt selles valdkonnas, mis on eluliselt oluline, kuna sellest sõltub rahu säilitamine Euroopas, oleme loonud Euroopa idee, millega ongi saavutatud üks eesmärk võitluses ühendatud Euroopa eest.


Joseph Bech parle en 1968 à Strasbourg

Pourquoi est-ce qu’en réalité nous avons voulu faire l’Europe au lendemain de la Seconde Guerre mondiale ? Nous pensions qu’il fallait absolument créer une Europe nouvelle afin de permettre, dans ce cadre nouveau, de réconcilier la France et l’Allemagne.

Et constatons que tout au moins dans ce domaine qui était un domaine essentiel, puisque c’est la paix en Europe qui en dépend, nous avons fait l’idée européenne ou l’un des motifs, l’un des objectifs de la lutte pour l’Europe unie a été atteint.

Johan Willem Beyen: plaan ühisturu loomiseks

Rahvusvaheline pankur, ärimees ja poliitikategelane Johan Willem Beyen oli Hollandi poliitik, kes andis 1950. aastate keskpaigas oma nn Beyeni plaaniga Euroopa lõimumisprotsessile uue hoo.

Beyen on Euroopa Liidu rajajate hulgas üks vähem tuntuid. Temaga kokku puutunud inimesed hindasid teda tema sarmi, rahvusvahelise mõtteviisi ja sundimatu sotsiaalse suhtlemise pärast.

X

Winston Churchill: üleskutse luua Euroopa Ühendriigid

Winston Churchill, endine sõjaväeohvitser, sõjakorrespondent ja Ühendkuningriigi peaminister (1940–1945 ja 1951–1955), oli üks esimesi, kes kutsus looma „Euroopa Ühendriike”. Teise maailmasõja kogemused veensid teda, et ainult Euroopa ühendamine tagab rahu. Tema eesmärk oli kaotada igaveseks Euroopa tõved: natsionalism ja sõjakoledused.

X

Winston Churchill 19. septembril 1946. aastal Zürichis

… peame uuesti koondama Euroopa perekonna piirkondlikusse struktuuri, mida võiks nimetada näiteks Euroopa Ühendriikideks, ning esimese praktilise sammuna tuleb luua Euroopa Nõukogu. Kui kõik Euroopa riigid ei soovi või ei saa liiduga kohe ühineda, peaksime sellest hoolimata jätkama nende koondamist ja ühendamist, kes soovivad ja saavad.


Winston Churchill speaking on 19 September 1946 in Zurich

…we must re-create the European family in a regional structure called, it may be, the United States of Europe, and the first practical step will be to form a Council of Europe. If at first all the States of Europe are not willing or able to join the union we must nevertheless proceed to assemble and combine those who will and those who can.

Alcide De Gasperi: Euroopa demokraatia ja vabaduse hingestatud vahendaja

Aastatel 1945–1953 kujundas Alcide De Gasperi Itaalia pea- ja välisministrina riigi sõjajärgset saatust.

Ta propageeris visalt algatusi, mille eesmärk oli ühendada Lääne-Euroopa, töötas Marshalli plaani elluviimise ning teiste Euroopa riikidega, eelkõige Prantsusmaaga, tihedamate majandussidemete loomise nimel.

X

Alcide De Gasperi 12. jaanuaril 1951. aastal Strasbourgis

Kui loome üksnes ühised haldusstruktuurid ilma kõrgema keskorganita, mille raames riiklikud seisukohad võiksid koonduda, selgineda ja küpseda ning saada ühise ülimusliku vormi, siis on oht, et sellisel üleeuroopalisel tegevusel tundub võrreldes elujõulise riikliku poliitikaga jäävat puudu soojusest ja ideaalidest. Seda võidakse isegi pidada ängistavaks ja tarbetuks, samal viisil nagu Rooma keisririiki selle allakäigu ajal.


Alcide De Gasperi parle le 12 janvier 1951 à Strasbourg

Si nous ne bâtissons que des administrations communes sans qu'il y ait une volonté politique supérieure vérifiée par un organisme central, dans lesquels les volontés nationales se rencontrent, se précisent et se réchauffent dans une synthèse supérieure, nous risquons que cette activité européenne, comparée aux vitalités nationales particulières, paraisse sans chaleur, sans vie idéale. Il pourrait même apparaître à certain moment un harnachement superflu et peut être oppressif, tel que le Saint-Empire Romain apparu à certaine période de son déclin.

Walter Hallstein: Euroopa kiiret lõimumist edendanud diplomaat

Walter Hallstein oli aastatel 1958–1967 Euroopa Komisjoni esimene president, veendunud eurooplane ning Euroopa lõimumise eestkõneleja.

Euroopa Komisjoni presidendina üritas Hallstein ühisturu projekti kiiresti ellu viia. Hallsteini energia, entusiasm ja veenmisjõud aitasid lõimumisele kaasa isegi tema presidendiks oleku järel. Tema ametiajal edenes lõimumine tähelepanuväärselt.

X

Walter Hallsteini 2. märtsil 1953. aastal Strasbourgis

On väga hästi teada, mis meid edasi viib – see on hävimatu Euroopa identiteedi tunne. Ainult tugeva ühinenud Euroopa korral saavad eurooplased ja kogu maailm edasi liikuda.

Lõhestatud Euroopast saab maailma Balkan – avalik kutse võõrastele sekkuda meie asjadesse. Selleks et meid kuuldaks, peame rääkima ühel häälel. Miski pole seetõttu kohatum kui dramatiseerida kohatist keskendumist üksikutele tasakaalustavatele meetmetele või nende kumuleerumisele.


Walter Hallstein spricht am 2. März 1953 in Straßburg

Was uns vorwärts treibt, ist zur Genüge bekannt: Es gibt ein unzerstörbares europäisches Selbstgefühl. Nur mit einem starken, einigen Europa können die Europäer - und kann die Welt - wirklich gedeihen. Ein zersplittertes Europa wird zum Balkan der Welt werden und zur ständigen Einladung an andere, sich in seine Angelegenheiten einzumischen. Es muss mit einer Stimme sprechen, um gehört zu werden. Nichts ist darum unangebrachter, als die von Zeit zu Zeit eintretende Konzentration auf einzelne Ausgleichsvorgänge oder ihre gelegentliche Kumulierung zu dramatisieren.

Sicco Mansholt: põllumees, vabadusvõitleja ja tõeline eurooplane

Sicco Mansholt oli põllumees, Madalamaade vastupanuliikumise liige Teise maailmasõja ajal, poliitik ning Euroopa Komisjoni esimene põllumajandusvolinik. Mansholti ideede põhjal kujundati välja Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika – üks silmapaistvamaid poliitilisi algatusi alates liidu loomisest.

Olnud tunnistajaks Teise maailmasõja lõpus Madalmaade näljahäda ajal valitsenud õudustele, oli Mansholt veendunud, et Euroopa peab suutma end ise ära toita ning et kõikidele inimestele tuleb tagada taskukohaste toiduainete kättesaadavus.

X

Sicco Mansholt 10. detsembril 1968. aastal Brüsselis

Komisjon selgitas just ministrite nõukogule oma vaateid selle kohta, mis peab järgmise 10 aasta jooksul Euroopa põllumajanduses toimuma.

Ta teatas, et kõigepealt esitatakse memorandum põllumajanduse struktuuri kohta selle kõige laiemas tähenduses.

Tegemist on nii ulatuslike meetmetega, nii rahaliselt kui ka struktuurselt, et komisjoni arvates on memorandum esitamiseks sobiv vorm.


Sicco Mansholt in gesprek op 10 december 1968 in Brussel

De Commissie heeft dus zojuist aan de ministerraad een uiteenzetting gegeven van wat zij meent dat in de komende 10 jaar moet gebeuren in de Europese landbouw.

Zij heeft dus meegedeeld dat er in de 1ste plaats een memorandum zal worden overgelegd ten aanzien van de agrarische structuur in de ruimste zin van het woord.

Het zijn zulke ingrijpende maatregelen, niet alleen financieel diep ingrijpend maar ook structureel diep ingrijpend, dat zij meent dat de vorm van een memorandum de juiste is.

Jean Monnet: ühendav jõud Euroopa Liidu sünni taga

Prantsuse poliitika- ja majandustegelane Jean Monnet oli pühendunud Euroopa ühendamisele. Tema andis tõuke nn Schumani plaani koostamiseks, millega nähti ette Lääne-Euroopa rasketööstuse ühendamine.

Monnet oli pärit Prantsusmaa Cognaci piirkonnast. Lõpetanud 16-aastasena oma õpingud, reisis ta välismaal – algul konjakikaupmehe, hiljem pankurina. Mõlema maailmasõja ajal töötas ta kõrgetel ametikohtadel, tegeledes Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi tööstustoodangu kooskõlastamisega.

X

Jean Monnet 1951. aastal Strasbourgis

Selle esimese Euroopa asutuse – ülemameti – otsuseid rakendatakse meie kuues riigis nii, nagu oleks tegemist ühe riigiga. See on üks meie ettevõtmisega kaasnevatest olulistest muudatustest ning samal ajal selle edukuse mõõdupuu.

See esimene ühisturg ja need esimesed riigiülesed institutsioonid tähistavad Euroopa ühinemise algust.


Jean Monnet parle en 1951 à Strasbourg

Les décisions de ce premier exécutif européen qu’est la Haute Autorité, sont exécutées dans nos six pays comme s'ils n’en faisaient qu'un. C'est là une des transformations essentielles que réalise notre entreprise et le test de sa réussite.

Ce premier marché commun, ces premières institutions supranationales, c'est l'Europe qui commence à s'unir.

Robert Schuman: Euroopa lõimumisprojekti arhitekt

Robert Schuman – riigimees ja õigusteadlane ning Prantsusmaa välisminister aastatel 1948–1952 – oli üks Euroopa ühendamise algatajaid.

Koos Jean Monnet´ga koostas ta rahvusvaheliselt tuntud Schumani plaani, mis avaldati 9. mail 1950 – päeval, mida nüüd tähistatakse Euroopa Liidu sünnipäevana. Plaanis pakuti välja ühine kontroll sõjatööstuse tähtsaimate toorainete söe ja terase tootmise üle. Lähtuti põhimõttest, et ilma söe- ja terasetootmist kontrollimata ei saa sõda pidada.

X

Robert Schumani deklaratsioon 9. mail 1950. aastal Pariisis

Olles juba üle kahekümne aasta olnud ühinenud Euroopa eestvõitleja, on Prantsusmaa alati pidanud oma esmaseks eesmärgiks rahu tagamist.

Euroopa ei ühinenud, tuli sõda. Euroopat ei looda üleöö ega ühe hooga. Euroopa sünnib konkreetsete tegude kaudu, mis kõigepealt loovad reaalse ühtekuuluvuse. Prantsusmaa valitus teeb ettepaneku viia Prantsuse-Saksa söe- ja terasetoomine tervikuna ühise ülemameti alluvusse.


Robert Schuman donne sa déclaration le 9 mai 1950 à Paris

En se faisant depuis plus de 20 ans le champion d'une Europe unie, la France a toujours eu pour objet essentiel de servir la paix.

L'Europe n'a pas été faite, nous avons eu la guerre. L'Europe ne se fera pas d'un coup, ni dans une construction d'ensemble. Elle se fera par des réalisations concrètes, créant d'abord une solidarité de fait. Le gouvernement français propose de placer l'ensemble de la production franco-allemande de charbon et d'acier sous une haute autorité commune.

Paul-Henri Spaak: Euroopa visionäär ja andekas veenja

Euroopa riigimees – just sellist tiitlit väärib oma pikaajalise poliitilise karjääri tõttu belglane Paul-Henri Spaak.

Spaakil oli juhtiv osa ka Rooma lepingu sõnastamisel. 1955. aasta Messina konverentsil nimetasid kuus osalevat valitsust ta lepingut ettevalmistava komitee juhiks.

X

Paul-Henri Spaak 11. detsembril 1951. aastal Pariisis

…kuigi mõned ei ole kaugeltki veendunud meie töö olulisuses ja kasulikkuses, on meie ees seisev ülesanne mõnele meist eluliselt tähtis ja eriti kiireloomuline.

Imetlen neid, kes Euroopa praeguses olukorras suudavad jääda rahulikuks. Võiksime olla vägagi armutud, kui me ei oleks sunnitud järgima parlamentaarseid põhimõtteid… kuid meenutagem perioodi, mis meil just selja taga on.


Paul-Henri Spaak parle le 11 décembre 1951 à Paris

…alors que certains sont à peine touchés par l'intérêt et l'utilité de notre besogne, pour un certain nombre d'entre nous ce que nous aurions à faire ici c'est une chose vitale et d'une urgente nécessité.

J'admire ceux qui peuvent rester calme dans l'état actuel de l'Europe. On pourrait être terriblement cruel si nous n'étions pas forcé d'être aussi parlementaire.., mais tout de même retournez-vous un peu sur les années qui viennent de s'écouler!

Altiero Spinelli: järeleandmatu föderalist

Itaalia poliitik Altiero Spinelli oli üks Euroopa Liidu rajajaid. Ta juhtis Euroopa Parlamendi föderaalse Euroopa Liidu lepingu ettepaneku väljatöötamist, mida nimetati Spinelli plaaniks. See võeti 1984 parlamendis rõhuva häälteenamusega vastu ning andis ideid ELi lepingute tugevdamiseks 1980.–1990-ndatel aastatel.

X

Altiero Spinelli 8. juulil 1981. aastal Strasbourgis

Eelkõige peame suurendama Euroopa Parlamendi üldist kaasatust. Seepärast esitame üleskutse uue parlamendikomisjoni loomiseks, mis iganes selle nimeks ka ei saaks, mis keskenduks vaid kõnealusele küsimusele. Komisjon esitaks Euroopa Parlamendile vahearuandeid, kutsudes seda üles valima erinevate pakutud võimaluste vahel, ning saavutama avaliku arutelu vahendusel võimalikult laiapõhjalise üksmeele. Eesmärgiks oleks sellise reformikava vastuvõtmine, mille tähtsusest ja mõjust kõik täiesti teadlikud oleksid.


Altiero Spinelli parlando l’8 luglio 1981 a Strasburgo

Dovremo in primo luogo impegnare sempre più e sempre più fortemente il Parlamento tutto intero. È per questo che chiediamo la costituzione di una nuova commissione parlamentare che, comunque essa si chiami, si occupi solo di questo tema e che man mano presenti rapporti interinali al Parlamento per chiamarlo a decidere fra le varie opzioni che si presenteranno ed a formare attraverso larghi dibattiti di consensi più ampi possibili, fino a giungere al voto finale del progetto di riforma, nella piena consapevolezza da parte di tutti di ciò che significa e implica.

 Allalaadimine

  • ELi rajajad
    Kõik ELi alusepanijad ühes väljaandes  

Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?