You are here:

Euroopa Liidu ajalugu: 1990 - 1999

1990 | 1991 | 1992 | 1993 | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 1999

Piirideta Euroopa

Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida-Euroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine. 1990ndatel sõlmiti ka kaks lepingut: 1993. aastal Maastrichti ehk Euroopa Liidu leping ning 1999. aastal Amsterdami leping. Inimesed olid mures, kuidas kaitsta keskkonda ning arendada koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes. 1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti.

1991. aastal hakkab Balkanil lagunema Jugoslaavia. Võitlus puhkeb esmalt Horvaatias, seejärel Bosnias ja Hertsegoviinas, kus serblased, horvaadid ja moslemid peavad verist kodusõda.

7. veebruar 1992

Maastrichtis sõlmitakse Euroopa Liidu leping. See on ELi jaoks oluline verstapost, milles sätestatakse selged reeglid tulevasele ühisrahale, samuti välis- ja julgeolekupoliitikale   ning tihedamale koostööle justiits- ja siseküsimustes. Lepingu kohaselt vahetab nimetus „Euroopa Liit" ametlikult välja „Euroopa Ühenduse".

1. jaanuar 1993

Kehtestatakse ühtne turg – kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumine on nüüd tegelikkus. Alates 1986. aastast on ühtlustatud üle 200 seaduse, mis hõlmavad maksupoliitikat, ärimäärusi, kutsekvalifikatsioone ja muid takistusi avatud piiridele. Siiski lükkub mõnede teenuste vaba liikumine edasi.

1. jaanuar 1995

ELiga ühinevad Austria, Soome ja Rootsi. 15 liikmesriiki hõlmavad nüüd peaaegu kogu Lääne-Euroopa. Saksamaa ühendati oktoobris 1990 ning Ida-Saksama sai Euroopa Liidu osaks.

Liikmesriigid Liikmesriigid: Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Ühendkuningriik.

Uued liikmesriigidUued liikmesriigid: Austria, Rootsi, Soome.

Kaart – ELi liikmesriigid, 1995 © Stefan Chabluk

Loetelu kõigist ELi liikmesriikidest ja nende ühinemisaastad

26. märts 1995

Seitsmes riigis – Belgias, Hispaanias, Luksemburgis, Madalmaadel, Portugalis, Prantsusmaal ja Saksamaal – jõustub Schengeni leping. Mistahes kodakondsusega inimesed võivad reisida nende riikide vahel ilma igasuguse passikontrollita piiridel. Schengeni alaga ühinevad hiljem ka teised riigid.  

 

13. detsember 1997

ELi juhid nõustuvad alustama ühinemisläbirääkimisi 10 Kesk- ja Ida-Euroopa riigiga: Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariigi ja Ungariga. Kandidaatriikideks saavad ka Vahemere saartel asuvad Küpros ja Malta. 2000. aasta Nice’i   lepinguga reformitakse ELi hääletusreegleid, avades tee laienemisele.

 

1996. aastal õnnestub Šotimaa teadlastel kloonida lammas kuueaastase ute ainsast rakust, tähistades läbimurret geneetikas. Dolly on oma „vanema" identne koopia.

1. jaanuar 1999

11 riigis võetakse äri- ja finantstehingutes kasutusele euro (Kreeka ühineb 2001. aastal). Paberraha ja mündid tulevad käibele hiljem. Euroriigid on Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome. Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik otsustavad esialgu kõrvale jääda.

1990 | 1991 | 1992 | 1993 | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 1999