1990 | 1991 | 1992 | 1993 | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 1999

1994

Jaanuar

1

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks saab Kreeka. Algab majandus- ja rahaliidu teine etapp. Asutatakse Euroopa Rahainstituut (EMI). Jõustub Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) asutamisleping.

Veebruar

19

Euroopa Kontrollikoda avaldab eriaruande eeskirjade eiramise ja pettuste kontrollimise kohta põllumajanduses.

Märts

9–10

Euroopa Liidu lepinguga moodustatud Regioonide Komitee avaistung. Komitee esimeheks valitakse Jacques Blanc.

29

Välisministrite mitteametlik kohtumine Kreekas Ionanninas. Liidu laienemise ettevalmistamiseks võetakse vastu kompromissotsus kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamist käsitlevate reeglite kohta.

30

Brüsselis lõpevad ühinemisläbirääkimised Austria, Rootsi, Soome ja Norraga.

31

Ungari esitab ametliku taotluse ühinemiseks Euroopa Liiduga.

Aprill

5

Poola esitab ametliku taotluse ühinemiseks Euroopa Liiduga.

6

Komisjon võtab vastu rohelise raamatu liidu audiovisuaalvaldkonna poliitika kohta.

15

Marrakešis kirjutatakse alla GATTi Uruguay vooru läbirääkimiste lõppaktile.

19

Nõukogu võtab Lähis-Ida rahuprotsessi toetamiseks vastu otsuse ühise välis- ja julgeolekupoliitika ühismeetmete kohta.

26

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi (1994–1998).

Mai

25

Euroopa Investeerimispanga (EIP) nõukogu moodustab Euroopa Investeerimisfondi.

26–27

Pidulik konverents Pariisis Kesk- ja Ida-Euroopa stabiilsuspakti sõlmimise tähistamiseks.

Juuni

9–12

Neljandad Euroopa Parlamendi otsevalimised.

12

Rahvahääletus Austrias. Enamus hääletab Euroopa Liiduga ühinemise poolt.

14

Luxembourgis kirjutatakse alla Euroopa Liidu ja Ukraina partnerlus- ja koostöölepingule.

24–25

Euroopa Ülemkogu kohtumine Kreekas Kérkyra saarel. Kesksed teemad on majanduskasv, konkurentsivõime ja tööhõive. Kirjutatakse alla Austria, Rootsi, Soome ja Norra ühinemisaktidele. Kirjutatakse alla uus Euroopa ühenduste ja selle liikmesriikide ning Venemaa vaheline partnerlus- ja koostööleping.

Juuli

1

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks saab Saksamaa.

8–10

20. lääneriikide majandustippkohtumine Napolis.

14

Euroopa Kohus teeb otsuse kohtuasjas Faccini Dori. Kohus kinnitab, et liikmesriik, kes tekitab eraisikule liidu direktiivi oma siseriiklikkusse õigusse üle võtmata jättes kahju, peab teatavatel tingimustel maksma hüvitist.

15

Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine Brüsselis. Komisjoni presidendiks valitakse Jacques Santer, kes vahetab välja Jacques Delors’i.

18

Brüsselis sõlmitakse vabakaubanduslepingud Eesti, Läti ja Leeduga.

19–26

Euroopa Parlamendi uue koosseisu esimene osaistungjärk Strasbourgis. Presidendiks valitakse Klaus Hänsch. Jacques Santer määratakse ametlikult Euroopa Komisjoni uueks presidendiks.

27

Komisjon võtab vastu valge raamatu Euroopa sotsiaalpoliitika kohta.

Oktoober

10

Ühendus ja Lõuna-Aafrika Vabariik kirjutavad alla koostöölepingule. Budapestis algab Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents.

16

Rahvahääletus Soomes. Enamus hääletab Euroopa Liiduga ühinemise poolt.

25

Komisjon võtab vastu telekommunikatsiooni infrastruktuuride ja kaabeltelevisiooni võrkude liberaliseerimist käsitleva rohelise raamatu esimese osa.

November

13

Rahvahääletus Rootsis. Enamus hääletab Euroopa Liiduga ühinemise poolt.

15

Euroopa Rahainstituudi nõukogu esimene koosolek Frankfurdis.

28

Rahvahääletus Norras. Enamus on Euroopa Liiduga ühinemise vastu.

29

Parlament, nõukogu ja komisjon võtavad aastateks 1995–1999 vastu finantsperspektiivi, mida on liidu laienemist silmas pidades kohandatud.

30

Nõukogu võtab vastu esimese ühismeetme justiits- ja siseasjades.

Detsember

6

Nõukogu võtab vastu kutseharidusprogrammi Leonardo da Vinci ja esimese otsuse sotsiaalpoliitika protokolli alusel.

9–10

Euroopa Ülemkogu kohtumine Saksamaal Essenis. Määratakse kindlaks tegevussuunad majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive parandamiseks, tõstes esile meetmeid, millega võidelda tööpuuduse vastu ning käivitada üleeuroopalisi võrke. Lepitakse kokku Kesk- ja Ida-Euroopa assotsieerunud riikide ühendusele lähendamise üldstrateegias. Korratakse tahet luua partnerlussidemed Vahemere riikidega. Kiidetakse põhimõtteliselt heaks mitmeaastane abiprogramm Põhja-Iirimaale.

15–16

Nõukogu võtab vastu ühenduse strateegia süsinikdioksiidiheite vähendamiseks ning ühenduse keskkonna- ja transpordistrateegia. Lisaks võtab ta vastu määruse osoonikihti kahjustavate ainete kohta ning direktiivi ohtlike jäätmete põletamise kohta.

17

Lissabonis kirjutatakse alla Euroopa energiahartale.

 Vaata ka …

Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?