24. aprill 1972
ELi esimene ühisraha kava pärineb aastast 1970. Rahandusstabiilsuse säilitamiseks otsustavad ELi liikmed lubada oma vääringuil üksteise suhtes kõikuda vaid kitsastes piirides. See 1972. aastal loodud vahetuskursimehhanism on esimene samm euro 
kasutuselevõtuks 30 aastat hiljem.
1970ndatel tugevneb saastamisevastane võitlus. EL võtab vastu keskkonnakaitseseadused, tuues esmakordselt käibele mõiste „saastaja maksab" . Asutatakse surverühmad, nagu Greenpeace.
1. jaanuar 1973
Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ametliku astumisega ELi saab kuuest liikmesriigist üheksa.
Liikmesriigid: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa.
Uued liikmesriigid: Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik.
Loetelu kõigist ELi liikmesriikidest ja nende ühinemisaastad
Araabia-Iisraeli sõja järel 1973. aasta oktoobris tõstavad naftat tootvad Lähis-Ida riigid kõvasti hindu ning piiravad müüki teatavatesse Euroopa riikidesse. See põhjustab majandusraskusi kogu ELis.
10. detsember 1974
ELi juhid loovad solidaarsuse märgiks Euroopa Regionaalarengu Fondi. Selle eesmärk on paigutada raha ümber rikastest piirkondadest vaestesse, et parandada teid ja kommunikatsioone, meelitada juurde investeeringuid ja luua töökohti. Sellised meetmed moodustavad täna ühe kolmandiku kogu ELi kulutustest.
7.–10. juuni 1979
ELi kodanikud valivad esmakordselt Euroopa Parlamendi liikmed otsevalimistel. Varem said parlamendiliikmed oma mandaadi riikide parlamentidelt. Parlamendiliikmed ei istu mitte riikide delegatsioonide, vaid üleeuroopaliste fraktsioonidena (sotsialistid, konservatiivid, liberaalid, rohelised jne). Parlamendi mõjuvõim suureneb pidevalt.
Salazari režiimi kukutamisega Portugalis 1974. aastal ning kindral Franco surmaga Hispaanias 1975. aastal kaovad Euroopa viimased parempoolsed diktatuurid. Mõlemas tuleb võimule demokraatlik valitsus – oluline samm ELiga ühinemiseks.
Itaalia ekspeaministri Aldo Moro mõrv 1978. aastal on üks paljudest äärmusrühmituste terroritegudest 1970ndatel. Ohvrite hulgas on juhtivaid juriste, ärimehi ja poliitikuid, samuti 11 Müncheni olümpiamängudel (1972) võistelnud Iisraeli sportlast.
