Euroopa Liidu loomine on seotud Teise maailmasõjaga. Eurooplased otsustavad mitte lubada sellise tapatalgu ja hävingu kordumist. Üsna pea sõja järel lõhestatakse Euroopa idaks ja lääneks ning algab 40 aasta pikkune külm sõda. 1949. aastal loovad Lääne-Euroopa riigid
Euroopa Nõukogu
. See on esimene samm koostöö suunas, kuid kuus riiki soovivad enamat.
9. mai 1950 – Prantsusmaa välisminister Robert Schuman esitab tihedama koostöö kava. 9. mail hakatakse edaspidi tähistama Euroopa päeva.
18. aprill 1951
Schumani kava kohaselt sõlmivad kuus riiki lepingu oma rasketööstuse – söe- ja terasetööstuse – ühendamiseks ühise juhtimise alla. Nii ei saa keegi omapäi relvi toota ega pöörata neid teiste vastu nagu minevikus. Need kuus riiki on Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa.
Asutajaliikmesriigid: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa.
Loetelu kõigist ELi liikmesriikidest ja nende ühinemisaastad
Šveitsi arhitekt Le Corbusier rajab uue suuna, avades 1952. aastal Prantsusmaal Marseille’s oma „vertikaalse linna" kompleksi (Unité d’habitation). Selle betoonkompleksi viimistlemata välimus annab stiilile hüüdnime „uus brutaalsus".
1956. aastal tõuseb rahvas üles Nõukogude Liidu toetatud režiimi vastu. Novembris ilmuvad Budapesti tänavatele ülestõusu maha suruma Nõukogude tankid.
Nõukogude Liit võidab Ameerika Ühendriike kosmosevõidujooksus, saates 1957. aastal orbiidile esimese tehiskaaslase Sputnik 1. Sputnik 1 tiirleb 800 km kõrgusel Maa pinnast. 1961. aastal võidab Nõukogude Liit taas, saates kosmosesse esimese kosmonaudi Juri Gagarini; kosmoselaeva läbimõõt on vaid 2,6 m.
25. märts 1957
Söe- ja teraseühenduse edule toetudes laiendavad kuus riiki koostööd teistesse majandussektoritesse. Nad sõlmivad Rooma lepingu
, millega luuakse Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk
ühisturg. Selle eesmärk on inimeste, kaupade ja teenuste vaba piiriülene liikumine.
