Sloveenia

ELiga ühinemise aasta: 2004

Pealinn: Ljubljana

Üldpindala: 20 273 km²

Rahvaarv: 2 miljonit

Rahaühik: Euroala liige alates 2007 (€)

Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 2007

Kaardi suurendamiseks klõpsake kaardile

Sloveenia on üks Jugoslaavia koosseisu kuulunud vabariikidest, mis iseseisvus Jugoslaavia lagunemisel 1991. aastal. Sloveenia naabriteks on Austria, Horvaatia, Itaalia ja Ungari.

Sloveenia territooriumil kohtuvad Euroopa neli peamist geograafilist piirkonda: Alpid, Dinaari mäestik, Pannoonia madalik ja Vahemere piirkond. Maa on mägine ning sloveenid armastavad suusatada ja matkata. Riigi lipul on kujutaud kolmetipulist Triglavi mäge, mis on Sloveenia kõrgeim punkt (2864 meetrit).

Riik oli kunagi Austria-Ungari impeeriumi osa. Pealinn Ljubljana on asutatud Rooma ajal. Ljubljana Ülikool oma enam kui 50 000 üliõpilasega mõjutab linna aktiivset kultuurielu. Peamised tööstusharud on autoosade, keemiasaaduste, elektroonikatoodete, elektriseadmete, metallikaupade, tekstiili ja mööbli tootmine.

Turismialased vaatamisväärsused on kuulsad Postonja koopad, kus on stalaktiidid ja stalagmiidid. Kirjad koopa seintel annavad tunnistust, et esimesed turistid olid kohal juba 1213. aastal.

Sloveenia köök saab tugevaid mõjutusi naabritelt. Struudel ja viini šnitsel ( Strudel ja Wiener schnitzel) pärinevad Austriast. Itaalia on andnud risotto ja ravioolid, Ungari aga guljašši. Sloveenia erilist kooki nimetatakse potica´ks. See kujutab endast kreeka pähklitega kaetavat taignakihti, mis rullitakse kokku.

Tuntumad sloveenid on füüsik Jožef Stefan, keeleteadlane Franc Miklošič ja arhitekt Jože Plečnik.