You are here:

Eesti

Eesti

Eesti on kolmest Balti riigist põhjapoolseim ning enamjaolt tasandikulise pinnavormiga riik Läänemere idakaldal.

Eesti majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2012. aastal hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus (22,2%), tööstus (21,2%) ning avalik haldus, riigikaitse, haridus ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (14,4%).

Eesti peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Soome ja Venemaa ning peamised impordipartnerid on Soome, Saksamaa ja Rootsi.

Pealinn: Tallinn

Pindala: 45 227,0 km2

Rahvaarv: 1 315 819 (2014)

Rahvaarvu osakaal (%) kogu ELi rahvaarvust: 0,3% (2014)

SKP: 18,613 miljardit eurot (2013)

ELi ametlik keel: eesti

Poliitiline süsteem: parlamentaarne vabariik

ELi liikmesriik alates: 1. mai 2004

Kohti Euroopa Parlamendis: 6

Rahaühikeuroala liige English alates 1. jaanuarist 2011

Schengeni ala liige? Jah, Schengeni ala liige alates 21. detsembrist 2007

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja: Eesti on esimest korda ELi Nõukogu eesistujariigiks 2018. aasta esimeses pooles.

Eesti ELis

Euroopa Parlament

Eestist on Euroopa Parlamenti valitud 6 liiget. Vaadake, kes need parlamendiliikmed on.

Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis

Euroopa Liidu Nõukogu

Liikmesriikide ministrid kohtuvad regulaarselt Euroopa Liidu Nõukogus, et võtta vastu ELi õigusakte ja kooskõlastada poliitikat. Eesti valitsuse erinevad esindajad osalevad nõukogu istungitel sõltuvalt käsitletavast poliitikavaldkonnast.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja

Euroopa Liidu Nõukogul ei ole alalist juhti (nagu näiteks president Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil). Nõukogu tööd juhib riik, kes on parajasti ELi Nõukogu eesistujariigiks. Viimane vahetub iga kuue kuu järel.

Kuue kuu jooksul juhivad asjaomase riigi valitsuse ministrid nõukogu istungeid ning aitavad määrata nende päevakorra kõigis poliitikavaldkondades ning edendada dialoogi teiste ELi institutsioonidega.

Eesti eesistumise perioodid:

jaanuar–juuni 2018

Täiendavalt Euroopa Liidu Nõukogu praeguse eesistuja DeustschEnglishfrançaislatviešu valoda kohta.

Euroopa Komisjon

Eesti poolt määratud Euroopa Komisjoni volinik on Andrus Ansip English, kelle vastutusalaks on digitaalne ühtne turg. Ta on ka komisjoni asepresident.

Komisjonil on igas ELi liikmesriigis kohalik büroo, mida nimetatakse esinduseks.

Euroopa Komisjoni esindus Eestis

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Eestil on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees 7 esindajat English. Selle nõuandva organiga, mis esindab tööandjaid, töötajaid ja muid huvirühmi, konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et saada paremini aru, kuidas tuleks muuta töö- ja sotsiaalalast olukorda liikmesriikides.

Regioonide Komitee

Eestil on Regioonide Komitees 7 esindajat English. Regioonide Komitee on piirkondlike ja kohalike esindajate kogu ELi tasandil. Selle nõuandva organiga konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et tagada kõnealustes õigusaktides kõigi ELi piirkondade seisukohtade arvestamine.

Alaline esindus Euroopa Liidu juures

Eesti suhtleb ELi institutsioonidega ka läbi oma Brüsselis asuva alalise esinduse. Selle ELi juures asuva Eesti nn saatkonna peamine ülesanne on tagada riigi huvide ja poliitika võimalikult tõhus järgimine ELis.

Eelarve ja rahastamine

Kui palju Eesti rahaliselt panustab ning ise saab?

Liikmesriikide rahaline panus ELi eelarvesse jagatakse õiglaselt, vastavalt vahendite olemasolule. Mida suurem on riigi majandus, seda rohkem ta maksab – ja vastupidi. ELi eelarve eesmärk ei ole jagada ümber rikkust, vaid pigem keskenduda tervikuna kõigi eurooplaste vajadustele. 

Eesti rahaliste vahendite jaotus ELis 2014. aastal: 

  • ELi kogukulud Eestis – 0,973 miljardit eurot
  • ELi kogukulude osakaal (%) Eesti kogurahvatulust – 5,46%
  • Eesti kogupanus ELi eelarvesse – 0,190 miljardit eurot
  • Eesti poolt ELi eelarvesse tehtava panuse osakaal (%) tema kogurahvatulust – 1,07% 

Täiendavad arvandmed ELi eelarvest, tuludest ja kuludest:

ELi rahastatud projektid Eestis

Rahalised vahendid, mida Eesti maksab ELi eelarvesse, aitavad rahastada programme ja projekte kõigis ELi liikmesriikides sellistes valdkondades nagu teedeehitus, teadustöötajate toetamine ja keskkonnakaitse.

Lisateave selle kohta, kuidas Eesti ELi-poolsest rahastamisest kasu saab.

Praktiline teave