Navigatsioonitee

You are in the principal navigation of the site

Belgia

Belgia on föderaalriik, mis koosneb kolmest piirkonnast: põhjas asuv hollandikeelne Flandria, lõunapool asuv prantsuskeelne Valloonia ning pealinn Brüssel, kus ametlik staatus on mõlemal eespool nimetatud keelel. Riigi idaosas elab ka väike saksakeelne vähemus. Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskplatoo ja lõunasse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsaga kaetud kõrgendikud.

Belgia majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2012. aastal avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (22,8%), hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus (19,9%) ning tööstus (15,9%).

Belgia peamised ekspordipartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa ja Madalmaad ning peamised impordipartnerid on Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa.

Pealinn: Brüssel

Pindala: 30 528,0 km2

Rahvaarv: 11 094 850 (2012)

Rahvaarvu osakaal (%) kogu ELi rahvaarvust: 2,2% (2012)

SKP: 375,881 miljardit eurot (2012)

ELi ametlikud keeled: hollandi, prantsuse ja saksa

Poliitiline süsteem: föderaalne parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia

ELi liikmesriik alates: 25. märts 1957

Kohti Euroopa Parlamendis: 21

Rahaühikeuroala liige English alates 1. jaanuarist 1999

Passivaba reisimine? Jah, Schengeni ala liige alates 14. juunist 1985

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja: Belgia on olnud ajavahemikus 1958–2010 Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks 12 korral.

Lugege täiendavalt

Belgia ELis

Euroopa Parlament

Belgiast on Euroopa Parlamenti valitud 21 liiget. Vaadake, kes need parlamendiliikmed on.

Euroopa Parlamendi infobüroo Belgias DeutschfrançaisNederlands

Euroopa Liidu Nõukogu

Liikmesriikide ministrid kohtuvad regulaarselt Euroopa Liidu Nõukogus, et võtta vastu ELi õigusakte ja kooskõlastada poliitikat. Belgia valitsuse erinevad esindajad osalevad nõukogu istungitel sõltuvalt käsitletavast poliitikavaldkonnast.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja

Euroopa Liidu Nõukogul ei ole alalist juhti (nagu näiteks president Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil). Nõukogu tööd juhib riik, kes on parajasti ELi Nõukogu eesistujariigiks. Viimane vahetub iga kuue kuu järel.

Kuue kuu jooksul juhivad asjaomase riigi valitsuse ministrid nõukogu istungeid ning aitavad määrata nende päevakorra kõigis poliitikavaldkondades ning edendada dialoogi teiste ELi institutsioonidega.

Belgia eesistumise perioodid:

jaanuar–juuni 1958 | jaanuar–juuni 1961 | jaanuar–juuni 1964 | jaanuar–juuni 1967 | jaanuar–juuni 1970 | jaanuar–juuni 1973 | juuli–detsember 1977 | jaanuar–juuni 1982 | jaanuar–juuni 1987 | juuli–detsember 1993 | juuli–detsember 2001 | juuli–detsember 2010

Täiendavalt Euroopa Liidu Nõukogu praeguse eesistuja Englishfrançaisitaliano kohta.

Euroopa Komisjon

Belgia poolt määratud Euroopa Komisjoni volinik on Marianne Thyssen English, kelle vastutusalaks on tööhõive, sotsiaalküsimused, oskused ja tööjõu liikumine.

Komisjonil on igas ELi liikmesriigis kohalik büroo, mida nimetatakse esinduseks.

Euroopa Komisjoni esindus Belgias

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Belgial on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees 12 esindajat English. Selle nõuandva organiga, mis esindab tööandjaid, töötajaid ja muid huvirühmi, konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et saada paremini aru, kuidas tuleks muuta töö- ja sotsiaalalast olukorda liikmesriikides.

Regioonide Komitee

Belgial on Regioonide Komitees 12 esindajat English. Regioonide Komitee on piirkondlike ja kohalike esindajate kogu ELi tasandil. Selle nõuandva organiga konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et tagada kõnealustes õigusaktides kõigi ELi piirkondade seisukohtade arvestamine.

Alaline esindus Euroopa Liidu juures

Belgia suhtleb ELi institutsioonidega ka läbi oma Brüsselis asuva alalise esinduse. Selle ELi juures asuva Belgia nn saatkonna peamine ülesanne on tagada riigi huvide ja poliitika võimalikult tõhus järgimine ELis.

Eelarve ja rahastamine

Kui palju Belgia rahaliselt panustab ning ise saab?

Liikmesriikide rahaline panus ELi eelarvesse jagatakse õiglaselt, vastavalt vahendite olemasolule. Mida suurem on riigi majandus, seda rohkem ta maksab – ja vastupidi. ELi eelarve eesmärk ei ole jagada ümber rikkust, vaid pigem keskenduda tervikuna kõigi eurooplaste vajadustele. 

Belgia rahaliste vahendite jaotus ELis 2012. aastal: 

  • ELi kogukulud Belgias – 6,969 miljardit eurot
  • ELi kogukulude osakaal (%) Belgia kogurahvatulust – 1,83%
  • Belgia kogupanus ELi eelarvesse – 3,643 miljardit eurot
  • Belgia poolt ELi eelarvesse tehtava panuse osakaal (%) tema kogurahvatulust: 0,96% 

Täiendavad arvandmed ELi eelarvest, tuludest ja kuludest:

  • ELi eelarve Belgias DeutschEnglishfrançaisNederlands
  • Raha ja EL
  • ELi kulud ja tulud DeutschEnglishfrançais 

ELi rahastatud projektid Belgias

Rahalised vahendid, mida Belgia maksab ELi eelarvesse, aitavad rahastada programme ja projekte kõigis ELi liikmesriikides sellistes valdkondades nagu teedeehitus, teadustöötajate toetamine ja keskkonnakaitse.

Lisateave selle kohta, kuidas Belgia ELi-poolsest rahastamisest kasu saab.

Praktiline teave