Navigatsioonitee

  • Kuidas EL toimib?
    • Üldine teave
    • Institutsioonid, asutused ja ametid
    • EL kui tööandja ja koostööpartner

TürgiTürgi

Pealinn: Ankara

Üldpindala: 780 580 km²

Rahvaarv: 71,5 miljonit

Rahaühik: türgi liir (TRY)

Schengeni ala: Ei kuulu Schengeni alasse

Türgi

Asukoha tõttu Euroopa ja Aasia ristteel on Türgi kultuur ja rahvastik väga mitmekesine. Türgi ajalugu hõlmab hetiitide muistset tsivilisatsiooni, Kreeka ja Rooma ajastut (kui apostel Paulus viis sinna ristiusu) ning Bütsantsi ja Otomani impeeriumi. Kaasaegne Türgi Vabariik kui läänelik ilmalik riik on asutatud 1923. aastal. Peaaegu 99% elanikest on moslemid. Riigi kaguosas elab arvestatav hulk kurde.

300. aastal sai Musta merd ja Vahemerd eraldava Bosporuse väina ääres asuvast Konstantinoopolist (tänane Istanbul) Bütsantsi impeeriumi (Ida-Rooma riigi) keskus.

Türgi arhitektuuri pärlid on Selimi ja Suleimani mošeed ning maailmakuulus Püha Sofia kirik, mis teenis Otomani ajal mošeena ning on praegu muuseum. Türgi tohutu arheoloogiline pärand meelitab kohale turiste. Oma hiilgeajal oli Otomani impeerium peamiseks jõuks Vahemere ida- ja lõunakaldal ning Lähis-Idas.

Türgi köök kasutab palju lambaliha, ka kitsepiimast tehtud jogurt on populaarne, eriti segatuna kurgi, küüslaugu või piparmündiga. Kohvi joomise traditsioon on pikk, kohvikud on populaarsed kohtumispaigad.

Kuulsad türklased on kaasaegse Türgi riigi rajaja Mustafa Kemal Atatürk ja Nobeli preemia laureaat, romaanikirjanik Orhan Pamuk .

Kasulikud viidad

  • ELi delegatsioon Türgis en
  • Türgi Rahvusassamblee en
  • Turismiinfo en
Türgi

Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?