Navigatsioonitee

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

Viinis asuv Euroopa Põhiõiguste Amet asutati 15. veebruari 2007. aasta nõukogu määrusega (EÜ) nr 168/2007 (ELT L 53/2, 22.2.2007).

Inimõiguste ja põhivabaduste austamine on ühised väärtused, mida jagavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Euroopa Liidu lepingu artikli 6 kohaselt “„austab liit põhiõigusi kui ühenduse õiguse üldpõhimõtteid, nagu need on tagatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, mis on alla kirjutatud Roomas 4. novembril 1950, ning nagu need tulenevad liikmesriikide ühesugustest riigiõiguslikest tavadest”.

Ameti eesmärgiks on pakkuda seoses põhiõigustega abi ja teadmisi ühenduse ning selle liikmesriikide asjaomastele asutustele ja ametivõimudele, kui need rakendavad ühenduse õigust, ning aidata neid meetmete võtmisel ja asjakohaste tegevuskavade kujundamisel.

Ameti peamised ülesanded on järgmised:

  1. koguda, analüüsida ja levitada objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet põhiõiguste olukorra kohta ELis;
  2. töötada välja uued meetodid ja standardid andmete võrreldavuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks;
  3. viia läbi ja/või edendada põhiõigustealast teadustööd ja uuringuid;
  4. koostada ja avaldada kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel konkreetseid teemasid käsitlevaid järeldusi ja arvamusi;
  5. edendada dialoogi kodanikuühiskonnaga, et parandada avalikkuse teadlikkust põhiõigustest.

Amet EI OLE volitatud läbi vaatama individuaalseid kaebusi ega tegema reguleerivaid otsuseid.

Ameti tegevusvaldkond on määratud kindlaks viieaastase raamistikuga (otsus 2008/203/EÜ), mille nõukogu võttis vastu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist. Ameti prioriteetide hulka kuuluvad võitlus rassismi, ksenofoobia ning sellega seotud sallimatusega.

Amet teeb tihedat koostööd teiste institutsioonide ja asutustega nii liikmesriikide kui Euroopa tasandil ning edendab tulemusrikast koostööd Euroopa Nõukogu ja kodanikuühiskonnaga (näiteks nn põhiõiguste platvormi loomise kaudu).

Ameti organid on järgmised:

  1. direktor, kes vastutab ameti igapäevase juhtimise, töötajate ametisse nimetamise ja ameti iga-aastase tööprogrammi ettevalmistamise ja rakendamise eest,
  2. haldusnõukogu, kes tagab, et amet töötab tõhusalt ja tulemuslikult, ning kes koostab eelarveprojektid ja tööprogrammid ning kontrollib nende täitmist,
  3. juhatus, mis abistab haldusnõukogu,
  4. teaduskomitee, mis tagab ameti töö teadusliku taseme.

Põhiõiguste Amet hõlmab ELi ja selle 28 liikmesriiki. Lisaks on kandidaatriikidel (Türgi, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik) võimalik osaleda ameti töös vaatlejatena. Nende ameti töös osalemise laad, ulatus ja viis määratakse kindlaks asjaomase assotsiatsiooninõukogu otsusega. Nõukogu võib kutsuda ameti töös osalema ka riike, kes on sõlminud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ELiga.

Põhiõiguste amet loodi asendamaks Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskust, mis oli moodustatud nõukogu 2. juuni 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1035/97 ( EÜT L 151, 10.6.1997).

Järelevalvekeskus töötas 1997. aastast kuni 2007. aasta veebruarini ning esitas ühendusele ja selle liikmesriikidele objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet ning andmeid rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi kohta Euroopa Liidus. Järelevalvekeskuse eesmärgiks oli aidata ELi ja selle liikmesriike rassismi ja ksenofoobia vastase võitluse meetmete võtmisel ning tegevuskavade kujundamisel. Järelevalvekeskus uuris rassismi ja ksenofoobia ulatust ja arengut ning analüüsis nende põhjuseid, tagajärgi ja mõjusid. Selleks loodi Euroopa rassismi ja ksenofoobia teabevõrgustik (RAXEN), mis kogus asjakohast teavet liikmesriikide tasandil. Järelevalvekeskus töötas välja strateegiaid rassismi ja ksenofoobiaga võitlemiseks ning samaaegselt tõstis esile ja levitas näiteid nende probleemidega eduka toimetuleku kohta.

Asutamisaasta: 2007

Direktor
Morten Kjærum

Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?