EUROPA - EL lühidalt - Euroopa asutamislepingud

Euroopa Liit on loodud õigusriigi põhimõtteid järgides. See tähendab, et oma tegevuses lähtub ta lepingutest, mille on kõik liikmesriigid sõlminud vabatahtlikult ja demokraatlikult. Arvestades ühiskonnas toimunud muutusi, on esialgseid lepinguid muudetud ja ajakohastatud.

Lissaboni leping

Woman signing a document Lissaboni leping allkirjastati 13. detsembril 2007. Lepingu jõustumiseks peavad kõik 27 liikmesriiki selle ratifitseerima. Eelduste kohaselt jõustub leping enne 2009. aasta juunis toimuvaid järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi. Lepingu peamine eesmärk on muuta EL demokraatlikumaks, võttes arvesse Euroopa kodanike ootusi vastutuse, avatuse, läbipaistvuse ja osaluse kõrge taseme osas, ning parandada ELi tõhusust ja suutlikkust tegelemisel tänapäeva ülemaailmsete väljakutsetega nagu kliimamuutused, turvalisus ja jätkusuutlik areng.

Lissaboni lepingu suhtes saavutatud kokkuleppele eelnes põhiseadust käsitlev arutelu. Euroopa põhiseaduse lepingu võtsid riigipead ja valitsusjuhid vastu 17. ja 18. juunil 2004 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu istungil ning see allkirjastati Roomas 29. oktoobril 2004, kuid ratifitseeritud seda pole.

Nice’i leping

Nice’i lepingu allkirjastamine Nice´i leping allkirjastati 26. veebruaril 2001 ning see jõustus 1. veebruaril 2003. Lepingus käsitleti peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast 2004. aasta laienemist toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga ning pärast 2007. aasta laienemist ka 27 liikmesriigiga. Nice'i leping, endine Euroopa Liidu leping ja Euroopa Ühenduse asutamisleping on ühendatud ühte koondversiooni.

Amsterdami leping

Amsterdami lepingu allkirjastamine Amsterdami leping allkirjastati 2. oktoobril 1997 ning see jõustus 1. mail 1999. Lepinguga muudeti ELi lepingu ja EÜ asutamislepingu artiklite numeratsiooni. Lepingule on lisatud ELi lepingu ja EÜ asutamislepingu konsolideeritud versioon. Amsterdami lepinguga muudeti Euroopa Liidu lepingu artiklite tähistused (A-S) numbrilisteks.

Euroopa Liidu leping

Euroopa Liidu leping 12 liikmesriigi riigipea või valitsusjuhi allkirjaga Euroopa Liidu leping allkirjastati Maastrichtis 7. veebruaril 1992 ning see jõustus 1. novembril 1993. Maastrichti lepinguga muudeti nimetus Euroopa Majandusühendus Euroopa Ühenduseks. Lepinguga loodi ka liikmesriikide valitsuste vahelised uued koostöövormid, näiteks kaitsepoliitika ning justiits-ja siseasjade valdkonnas. Lisades valitsustevahelise koostöö olemasolevasse ühenduse süsteemi, loodi Maastrichti lepinguga uus struktuur, mille kolm sammast hõlmavad nii poliitika- kui majandusvaldkondi. See ongi Euroopa Liit (EL).

Ühtne Euroopa akt

Ühtne Euroopa akt allkirjastati Luxembourgis ja Haagis ning see jõustus 1. juulil 1987. Aktiga viidi sisse siseturu lõpuleviimiseks vajalikud muudatused.

Liitmisleping

Liitmisleping allkirjastati 8. aprillil 1965 Brüsselis ning see jõustus 1. juulil 1967. Sellega loodi kolmele sel ajal toimivale ühendusele ühine komisjon ja nõukogu.

Rooma leping

Rooma lepingu allkirjastamine

Rooma leping, millega moodustati Euroopa Majandusühendus (EMÜ), allkirjastati Roomas 25. märtsil 1957 ning see jõustus 1. jaanuaril 1958. Samal ajal allkirjastati ka Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamisleping; neid kahte lepingut koos tuntakse Rooma lepingute nime all.

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingule allakirjutanud

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping allkirjastati Pariisis 18. aprillil 1951 ning see jõustus 23. juulil 1952. Leping aegus 23. juulil 2002.

Aluslepinguid on mitmel korral muudetud, peamiselt uute liikmesriikide ühinemisel aastatel 1973 (Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik), 1981 (Kreeka), 1986 (Hispaania, Portugal), 1995 (Austria, Rootsi, Soome), 2004 (Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari) ning 2007 (Bulgaaria ja Rumeenia).

Lepingutest lähtuvalt võtavad ELi institutsioonid vastu õigusakte, mida rakendatakse seejärel liikmesriikides. ELi õigusaktide täistekstid leiab Eurooa Liidu õigusaktide portaalist Eur-Lex. Ainult Euroopa Liidu Teatajas (EUR-Lex) avaldatud tekstid on autentsed.