I. Reisimine, elamine ja töötamine Euroopas

Euroopa kodaniku esimene õigus on reisida, elada ja töötada kõikjal Euroopa Liidus. See õigus on sätestatud Maastrichti lepingu kodakondsust käsitlevas peatükis.

EL on vastu võtnud direktiivi, millega kehtestati kõrgharidust tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise süsteem. Kõnealust direktiivi kohaldatakse üle kolme aasta kestvate ülikoolikursuste suhtes ja see põhineb riikide haridussüsteemide kvaliteedi vastastikuse usaldamise põhimõttel.

Kõik ELi liikmesriikide kodanikud võivad töötada tervishoiu, hariduse ja muude avalike teenuste valdkonnas kõikjal Euroopa Liidus, välja arvatud kutsealadel, mis kuuluvad ametivõimude pädevusse (politsei, relvajõud, välispoliitika jne). Tõepoolest, mis olekski loomulikum, kui võtta mõni Suurbritannia õpetaja tööle inglise keele õpetajana Roomas või julgustada Belgia ülikooli noort vilistlast konkureerima riigiteenistuja ametikohale Prantsusmaal?

Alates 2004. aastast saavad ELis reisivad Euroopa kodanikud taotleda oma riigi vastavast ametiasutusest Euroopa haigekassakaarti, mis aitab katta ravikulud, kui nad haigestuvad teises liikmesriigis.

II. Kuidas kodanikud saavad teostada oma õigusi

Eurooplased ei ole pelgalt tarbijad või majandus- ja ühiskondlikus elus osalejad. Nad on ka Euroopa Liidu kodanikud ja seega on neil konkreetsed poliitilised õigused. Maastrichti lepingu kohaselt on igal Euroopa Liidu kodanikul kodakondsusest olenemata õigus hääletada ja kandideerida oma elukohariigis korraldatavatel kohalikel valimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel .

See toob Euroopa Liidu kodanikele lähemale. Euroopa Liidu kodakondsus on sätestatud Maastrichti lepingus, mis sätestab: „Iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, on liidu kodanik. Liidu kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust”.

III. Põhiõigused

1999. aastal jõustunud Amsterdami lepinguga tugevdati põhiõiguste mõistet. Võeti kasutusele hagi algatamise menetlus kodanike põhiõigusi rikkunud ELi liikmesriigi vastu. Samuti laiendati mittediskrimineerimise põhimõtet, nii et see hõlmab mitte ainult kodakondsust, vaid ka sugu, rassi, usulisi tõekspidamisi, vanust ja seksuaalset sättumust.

Amsterdami lepinguga täiustati ELi läbipaistvuspoliitikat ja parandati kodanike juurdepääsu Euroopa institutsioonide ametlikele dokumentidele.

Euroopa Liidu pühendumist kodanike õiguste kaitsele kinnitati Nice’s 2000. aasta detsembris Euroopa Liidu põhiõiguste harta piduliku väljakuulutamisega. Harta koostas liikmesriikide parlamentide esindajatest, Euroopa Parlamendi liikmetest, liikmesriikide valitsuste esindajatest ja Euroopa Komisjoni liikmest koosnev konvent. Kuue jaotise (väärikus, vabadused, võrdsus, solidaarsus, kodanike õigused, õigusemõistmine) 54 artiklis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõigused ja ELi kodanike kodaniku-, poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused.

Avaartiklid käsitlevad inimväärikust, õigust elule, isikupuutumatusele ning sõna- ja südametunnistuse vabadusele. Solidaarsust käsitlevas jaotises on uuenduslikult ühendatud sotsiaalsed ja majanduslikud õigused, näiteks:

• õigus streikida;
• töötajate õigus olla informeeritud ja ära kuulatud;
• perekonna- ja tööelu kokkusobitamise õigus;
• õigus tervishoiule, sotsiaalkindlustusele ja sotsiaalabile kogu Euroopa Liidus.

Hartas propageeritakse ka meeste ja naiste vahelist võrdõiguslikkust ning käsitletakse muid õigusi, näiteks isikuandmete kaitset, eugeeniliste toimingute ja inimese reproduktiivse kloonimise keeldu, laste ja eakate õigusi ning õigust heale haldusele.

IV. Euroopa tähendab haridust ja kultuuri

Ühtekuuluvuse ja ühise saatuse jagamise tunnet ei saa kunstlikult luua. See saab tekkida ainult kultuuride vastastikuse tunnistamise läbi ja seetõttu ei pea Euroopa pöörama nüüd tähelepanu mitte ainult majandusele, vaid ka haridusele, kodakondsusele ja kultuurile.

Üheks tähelepanu objektiks on ELi haridus- ja koolitusprogrammid. Need toetavad vahetusprogramme, mille raames õpilased/üliõpilased saavad minna välismaale õppima, osaleda riikidevahelises õppetegevuses ning õppida uusi keeli jne. Kooli- ja hariduskorralduse ning õppekava üle otsustatakse siiski veel riiklikul või kohalikul tasandil.

ELi elukestva õppe programmid: hinnangulised andmed programmiperioodiks 2007-2013.

Kultuuri valdkonnas toetavad ELi programmid „Kultuur” ja „Meedia” eri riikide telesaadete tegijate, tootjate, ringhäälinguorganisatsioonide ja esinejate vahelist koostööd. See aitab toota rohkem Euroopa telesaateid ja filme, hoides nii tasakaalus Euroopa ja Ameerika toodangut.

V. Ombudsman ja õigus esitada petitsioone

Et tuua Euroopa Liit oma kodanikele lähemale, loodi Euroopa Liidu lepinguga ombudsmani ametikoht. Euroopa Parlament nimetab ombudsmani, kes on ametis parlamendi volituste kehtivuse ajal. Ombudsman uurib ELi institutsioonide ja asutuste vastu esitatud kaebusi. Kaebuse võib esitada ELi kodanik ja iga muu isik, kes elab ELis või organisatsioon, mis asub ELi liikmesriigis. Ombudsman püüab leida kaebuse esitajat ning asjaomast institutsiooni või asutust rahuldava lahenduse.

Kodanikke ja ELi institutsioone seob ka iga liikmesriigis elava isiku õigus esitada petitsioone Euroopa Parlamendile.

VI. Kodanike kaasamine

Euroopa kodaniku idee on väga uus. Mõned ühtset Euroopat esindavad sümbolid on juba olemas, näiteks Euroopa pass (kasutusel alates 1985. aastast), Euroopa hümn (Beethoveni „Ood rõõmule“) ja Euroopa lipp (kaheteistkümnest kuldsest tähekesest moodustatud ring sinisel taustal). ELi juhilubasid väljastatakse kõikides liikmesriikides alates 1996. aastast. ELil on oma juhtlause: „Ühinenud mitmekesisuses” ja 9. mai on kuulutatud Euroopa päevaks.

Alates 1979. aastast valitakse Euroopa Parlamenti otsestel ja üldistel valimistel. See suurendab Euroopa integratsiooniprotsessi demokraatlikku õiguspärasust, sidudes selle otse inimeste tahtega. Euroopa võiks olla veelgi demokraatlikum, andes parlamendile suuremad volitused, luues tõelised Euroopa erakonnad ning andes tavakodanikele valitsusväliste organisatsioonide ja muude vabatahtlike ühenduste kaudu suurema sõnaõiguse ELi poliitika kujundamisel.

Euro paberraha ja müntide kasutuselevõtmisel 2002. aastal oli oluline psühholoogiline mõju. Enam kui kaks kolmandikku ELi kodanikest teevad nüüd isikliku eelarve ja säästud eurodes. Kaupade ja teenuste hindade määramine eurodes tähendab, et tarbijad saavad otseselt võrrelda eri riikide hindu. Enamiku ELi liikmesriikide vaheline piirikontroll on kaotatud Schengeni lepinguga (millega peaksid lõpuks ühinema kõik liikmesriigid) ja see annab kodanikele võimaluse tunda, et nad kuuluvad ühte ühendatud geograafilisse piirkonda.

„Me ei ühenda mitte riike, vaid inimesi,“ ütles Jean Monnet 1952. aastal. Avalikkuse teadlikkuse suurendamine EList ja kodanike kaasamine liidu tegevusse on praegu ELi institutsioonide olulisemaid ülesandeid.