Euroopa kodanikel on õigus elada vabalt kõikjal Euroopa Liidus, kartmata tagakiusamist või vägivalda. Siiski on praegu üheks eurooplaste peamiseks mureks rahvusvaheline kuritegevus ja terrorism.

Euroopa Ühenduse asutamislepingus ei olnud ette nähtud integratsiooni õiguskaitse ja sisepoliitika valdkonnas. Aja möödudes sai aga selgeks, et liikumisvabadus tähendab, et kõikidele ja kõikjal Euroopa Liidus peab olema tagatud samal tasemel kaitse ja juurdepääs õigusemõistmisele. Seega on aastate jooksul ühtse Euroopa akti, Euroopa Liidu lepingu (Maastrichti lepingu) ja Amsterdami lepingu alusel aluslepingutesse tehtud muudatuste kaudu järk-järgult kujundatud vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkondi.

I. Vaba liikumine

Inimeste vaba liikumine Euroopa Liidu piires tekitab liikmesriikide valitsustele julgeolekuprobleeme, sest nad ei kontrolli enam ELi sisepiire. Selle kompenseerimiseks on ELi välispiiril kehtestatud täiendavad julgeolekumeetmed. Kuna ka kurjategijad kasutavad vaba liikumise võimalust Euroopa Liidu piires, peavad riikide politseijõud ja kohtud tegema koostööd, et võidelda rahvusvahelise kuritegevusega.

Üks olulisemaid samme reisijate elu kergendamiseks Euroopa Liidus tehti 1985. aastal, kui Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburgi ja Madalmaade valitsused sõlmisid väikeses Luksemburgi piiri äärses linnas Schengenis lepingu. Nad leppisid kokku passikontrolli kaotamises omavahelistel piiridel, kontrolli ühtlustamises ELi välispiiril ja ühtse viisapoliitika kasutuselevõtus. Seega moodustasid nad sisepiirideta ala, mida tuntakse Schengeni alana.

Schengeni leping ja sellest tulenevad teisesed õigusaktid on saanud ELi asutamislepingute lahutamatuks osaks ning Schengeni ala on järk-järgult laienenud. 2007. aasta lõpuks olid Schengeni alaga ühinenud kõik liikmesriigid (välja arvatud Iirimaa, Ühendkuningriik, Küpros, Bulgaaria ja Rumeenia) ning ELi mittekuuluvad riigid Island ja Norra, kes samuti kohaldavad täielikult Schengeni eeskirju.

II. Varjupaiga- ja sisserändepoliitika

Euroopa on uhke oma humanistliku traditsiooni üle võtta lahkelt vastu välismaalasi ja pakkuda ohu ja tagakiusamise eest põgenenutele varjupaika. Praegu peavad ELi liikmesriikide valitsused lahendama probleemi, kuidas sisepiirideta piirkonnas toime tulla üha suureneva arvu seaduslike ja ka ebaseaduslike sisserändajatega.

Liikmesriikide valitsused on kokku leppinud eeskirjade ühtlustamises, et saaks varjupaigataotlusi läbi vaadata ühtsete kogu Euroopa Liidus tunnustatud põhimõtete alusel. 1999. aastal seati eesmärgiks kehtestada ühtse varjupaigataotluste menetlemise kord ja anda kõikidele Euroopa Liidus varjupaiga saanud isikutele võrdne seisund. Kasutusele võeti mõned tehnilised meetmed, näiteks varjupaigataotlejate vastuvõtmise ja pagulasseisundi andmise miinimumnõuded.

Asutati Euroopa Pagulasfond, mille aastaeelarve on 114 miljonit eurot. Hoolimata liikmesriikide valitsuste vahelisest laiaulatuslikust koostööst ei ole veel õiget ELi varjupaiga- ja sisserändepoliitikat välja kujundatud.

III. Võitlus rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismiga

Et varjupaiga- ja sisserändepoliitika toimiks, peab Euroopa Liidul olema tõhus rändevoogude juhtimise, välispiiri kontrollimise ja ebaseadusliku sisserände tõkestamise süsteem. On vaja teha kooskõlastatud jõupingutusi, et võidelda inimkaubandusega tegelevate ja haavatavaid inimesi, eriti naisi ja lapsi, ärakasutavate kuritegelike jõukudega.

Inimkauplejad kasutavad ära haavatavaid inimesi –
sellega võitlemine nõuab politseijõudude rahvusvahelist koostööd

Organiseeritud kuritegevus muutub üha keerukamaks ning kasutab sageli oma tegevuses Euroopa või rahvusvahelisi võrgustikke. Terroristlikud aktid on selgelt näidanud, et jõhkrad rünnakud võivad toimuda kõikjal maailmas.

Seetõttu loodi Schengeni teabesüsteem (SIS) . See on keerukas andmebaas, mis võimaldab politseil ja kohtutel vahetada teavet inimeste kohta, kelle suhtes on välja antud vahistamiskäsk või väljaandmistaotlus, ning varastatud esemete kohta, näiteks sõidukid ja kunstiteosed.

Üks paremaid kurjategijate tabamise viise on nende ebaseaduslikult hangitud vara jälitamine. Sellel eesmärgil ning kuritegelike ja terroristlike organisatsioonide sissetulekutest ilmajätmiseks on Euroopa Liidus vastu võetud rahapesu tõkestamist käsitlevad õigusaktid.

Viimaste aastate suurim edusamm korrakaitseorganite koostöös on Haagis asuva politseinikest ja tolliametnikest moodustatud ELi organi Europoli loomine. Europol võitleb mitut liiki rahvusvahelise kuritegevusega: narkokaubandus, ärandatud sõidukitega kauplemine, inimkaubandus ja ebaseaduslikud sisserändevõrgustikud, naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, pornograafia, dokumentide võltsimine, radioaktiivsete ainete ja tuumamaterjalidega kauplemine, terrorism, rahapesu ja eurode võltsimine.