I. Rahu ja stabiilsus

Enne kui Euroopa ühendamise ideest sai poliitiline eesmärk, oli see vaid filosoofide ja visionääride unistus. Victor Hugo näiteks unistas rahuarmastavatest Euroopa Ühendriikidest, mis lähtuksid humanistlikest ideaalidest. Unistused purunesid 20. sajandi esimesel poolel Euroopat laostanud kahe kohutava sõja tõttu.

Ent Teise maailmasõja rusudest tärkas uus lootus. Inimesed, kes olid seisnud vastu totalitarismile, tahtsid teha lõpu rahvaste omavahelisele vaenule ja vastuseisule Euroopas ning luua püsiva rahu. Ajavahemikus 1945–1950 hakkasid nii mõnedki südikad riigimehed, nagu Robert Schuman,Konrad Adenauer, Alcide de Gasperi jaWinston Churchill, veenma oma rahvast astuma uude ajastusse. Lääne-Euroopas hakati looma uut korda, mis tugineb riikide ja rahvaste ühishuvile ning mille aluseks on lepingud, mis tagavad õigusriigi ja võrdsuse põhimõtete järgimise.

Prantsuse välisminister Robert Schuman haaras kinni Jean Monnet’ ideest ning tegi 9. mail 1950 ettepaneku luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ). Omavahel sõjajalal olnud riikides pidi söe- ja terasetootmine koondatama ühtse juhtimise – ülemameti alla. Sõja toormaterjalidest pidid nii otseses kui sümboolses mõttes saama leppimise ja rahu tagamise vahendid.

II. Euroopa taasühendamine

Euroopa Liit toetas Saksamaa taasühinemist pärast Berliini müüri langemist 1989. aastal. Kui Nõukogude impeerium 1991. aastal koost lagunes, otsustasid aastakümneid Varssavi pakti ikke all elanud Kesk- ja Ida-Euroopa rahvad, et nende tulevik tähendab kuulumist Euroopa demokraatlike rahvaste perre.

Euroopa Liidu laienemine jätkub. 2005. aasta oktoobris alustati liitumisläbirääkimisi Türgi ja Horvaatiaga ning mitmed Balkani riigid on valinud tee, mis aitab neil ühel päeval Euroopa Liidu liikmeks saada.

III. Turvalisus ja julgeolek

Ka 21. sajandil peab Euroopa pöörama tähelepanu turvalisuse ja julgeolekuga seotud küsimustele. Euroopa Liidu tõhus tegevus peab tagama liikmesriikide turvalisuse ja julgeoleku. Tihedat koostööd tuleb teha vahetute naabrite – Balkani, Põhja-Aafrika, Kaukaasia ja Lähis-Ida riikidega. EL peab kaitsma oma sõjalisi ja strateegilisi huve, tehes koostööd oma liitlastega, eriti NATO raames, ning välja kujundama tõelise ühise Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika.

Sise- ja välisjulgeolek on ühe ja sama mündi kaks eri poolt. Võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega peavad Euroopa Liidu kõigi liikmesriikide politseijõud tegema tihedat koostööd. Uueks tihedat valitsustevahelist koostööd nõudvaks väljakutseks on Euroopa Liidu muutmine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevaks alaks, kus kõigile inimestele on õiguskaitse võrdselt kättesaadav ning kõigi õigused võrdselt tagatud. Europol (Euroopa Politseiamet) ja prokuröride, kohtunike ning politseinike koostööd toetav Eurojust saavad sellele tegusamalt ja tõhusamalt kaasa aidata.

IV. Majanduslik ja sotsiaalne solidaarsus

Euroopa Liit loodi poliitilise eesmärgi – rahu – saavutamiseks, kuid tema dünaamilisus ja edukus tulenevad tema majanduslikust tegevusest.

Euroopa Liidu maade osakaal maailma rahvastikus väheneb järjekindlalt. Et kindlustada majanduskasvu ning suuta võistelda maailmaturul, tuleb jätkata ühtekoondumist. Ükski liidu liikmesriik ei ole piisavalt tugev, et omapäi maailmakaubanduses midagi ära teha. Euroopa ühtne turg annab ettevõtetele tugeva aluse tulemuslikuks konkureerimiseks maailmaturul.

Kuid üleeuroopalist konkurentsi peab tasakaalustama üleeuroopaline solidaarsus. Euroopa kodanikud saavad sellest reaalset kasu: kui nad saavad kannatada üleujutuse või mõne muu loodusõnnetuse tõttu, antakse neile abi ELi eelarvest. Euroopa Komisjoni hallatavad tõukefondid ergutavad ja toetavad liikmesriike ning kohalikke võime vähendama arengutaseme erinevust Euroopa eri piirkondades. Raha Euroopa transpordi infrastruktuuri edendamiseks (näiteks maanteede ja kiirraudteede ehitamiseks), mille tagajärjel paraneb ühendus kaugemate piirkondadega ning areneb kaubandus, saadakse nii liidu eelarvest kui Euroopa Investeerimispangalt. Euroopa Liidu majanduslikust edukusest annab osaliselt märku poole miljardi tarbijaga ühtse turu suutlikkus tuua kasu võimalikult paljudele inimestele ja ettevõtetele.

V. Identiteet ja mitmekesisus globaliseeruvas maailmas

Euroopa post-industriaalne ühiskond muutub üha keerukamaks. Elatustase tõuseb järjekindlalt, ent lõhe rikaste ja vaeste vahel on siiski märkimisväärne. Laienemine on seda veelgi suurendanud, sest liitunud riikide elanike elatustase on Euroopa Liidu keskmisest madalam. Seetõttu peavad Euroopa Liidu liikmesriigid selle lõhe vähendamiseks tegema tihedat koostööd.

Neid jõupingutusi ei ole tehtud ELi liikmesriikide kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse arvelt. Vastupidi, ELi tegevus soodustab piirkondlikul omapäral ja traditsioonide ning kultuuride mitmekesisusel põhinevat majanduskasvu.

Ühendatud mitmekesisuses – kakskeelne tänavasilt Maltal.

Pool sajandit kestnud Euroopa lõimimine on näidanud, et tervik on suurem kui tema koostisosade summa: Euroopa Liidul kui tervikul on suurem majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline, kaubanduslik ja poliitiline mõju kui üksikute liikmesriikide pürgimustel, isegi kui need kõik kokku liita. Euroopa Liiduna ühiselt tegutsemine ja ühel häälel kõnelemine loob lisaväärtuse.

Miks?

• Sest Euroopa Liidu kaubandus on maailma suurim ja seega on tal juhtroll rahvusvahelistel läbirääkimistel, nagu näiteks 149 riiki ühendavas Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) ning õhusaastet ja kliimamuutust käsitleva Kyoto protokolli rakendamisel;
• sest EL on võtnud kindla seisukoha küsimustes, mis teevad muret tavainimesele: keskkonnakaitse, taastuvad energiaallikad, nn ettevaatusprintsiip toiduohutuses, biotehnoloogia eetilised aspektid ning ohustatud liikide kaitse;
• sest ta käivitas 2002. aasta Johannesburgi keskkonna- ja arengukonverentsi silmas pidades kogu planeedi säästvat arengut käsitlevad tähtsad algatused.

Vana ütlus „ühtsuses on jõud” kehtib tänases Euroopas rohkem kui kunagi varem. Samas ei ole Euroopa lõimimine maha surunud rahvaste eripäraseid eluviise, traditsioone ja kultuuri. Mitmekesisusest on saanud üks Euroopa peamisi väärtusi.

2000. aasta detsembris Nice’is välja kuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta koondab endasse kõik põhilised õigused, mida ELi liikmesriigid ning nende kodanikud omaks peavad. Need väärtused loovad eurooplastes ühtekuuluvustunde. Näiteks on kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides tühistatud surmanuhtlus.