1950

9. mai

Prantsuse välisminister Robert Schuman peab tähtsa kõne, esitades Jean Monnet’ ideedele tuginevad ettepanekud. Schuman teeb ettepaneku, et Prantsusmaa ja Saksamaa Liitvabariik ühendaksid oma söe- ja terasevarud uudse organisatsiooni alla, millega saaksid liituda ka teised Euroopa riigid.

Seda päeva on hakatud pidama Euroopa Liidu sünnipäevaks. Igal aastal 9. mail tähistatakse nüüd Euroopa päeva.

1951

18. aprill

Pariisis kirjutavad kuus riiki – Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa (Liitvabariik) alla Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingule. See jõustub 23. juulil 1952, leping on sõlmitud 50 aastaks.

1955

1.–2. juuni

Messina kohtumisel otsustavad kuue riigi väliministrid laiendada Euroopa lõimimist majandusele tervikuna.

1957

25. märts

Kuus riiki kirjutavad Roomas alla Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingutele. Need jõustuvad 1. jaanuaril 1958.

1960

4. jaanuar

Suurbritannia eestvõttel asutatakse Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA).  Asjaomase Stockholmi konventsiooni sõlmivad mitmed Euroopa riigid, kes ei kuulu EMÜsse.

1963

20. juuli

Yaoundés sõlmivad EMÜ ja 18 Aafrika riiki assotsiatsioonilepingu.

1965

8. aprill

Sõlmitakse leping, mis liidab kolme eri ühenduse (ESTÜ, EMÜ ja Euratomi) täitevorganid, moodustades ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni. Leping jõustub 1. juulil 1967.

1966

29. jaanuar

Sõlmitakse „Luksemburgi kompromiss”. Poliitilise kriisi lõppedes nõustub Prantsusmaa taas osalema nõukogu kohtumistel, saanud vastutasuks kokkuleppe, et ühehäälsuse nõue säilib, kui kaalul on riigi rahvuslikud huvid.

1968

1. juuli

Tööstuskaupade tollid liikmesriikide vahelises kaubanduses kaotatakse täielikult (18 kuud oodatust varem) ja kehtestatakse ühtne välistariifistik.

1969

1.–2. detsember

Haagi tippkohtumisel teevad EMÜ juhtpoliitikud otsuse minna Euroopa lõimimisega veelgi kaugemale, avades tee esimesele laienemisele.

1970

22. aprill

Luxembourgis sõlmitakse leping, mis võimaldab Euroopa ühendustel suurendada rahastamist omavahenditest ja annab Euroopa Parlamendile suuremad järelevalvevolitused.

1972

22. jaanuar

Brüsselis allkirjastatakse Iirimaa, Norra, Taani ja Ühendkuningriigi ühinemislepingud Euroopa ühendustega.

1973

1. jaanuar

Iirimaa, Ühendkuningriik ja Taani ühinevad Euroopa Ühendustega, tõstes liikmete arvu üheksani. Norra jääb kõrvale, sest enamik norralasi on rahvahääletusel ühinemise vastu.

1974

9.–10. detsember

Pariisi tippkohtumisel otsustavad üheksa liikmesriigi juhid kohtuda edaspidi regulaarselt kolm korda aastas Euroopa Ülemkoguna. Nad kiidavad heaks Euroopa Parlamendi otsevalimised ning otsustavad luua Euroopa Regionaalarengu Fondi.

1975

28. veebruar

Lomés sõlmivad EMÜ ning 46 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riiki konventsiooni (Lomé I).

22. juuli

Sõlmitakse leping, millega antakse Euroopa Parlamendile rohkem võimu eelarveküsimustes ning luuakse kontrollikoda. Leping jõustub 1. juulil 1977.

1979

7.–10. juuni
Esimesed otsesed valimised 410-kohalisse Euroopa Parlamenti.

1981

1. jaanuar

Kreeka ühineb Euroopa Ühendustega, suurendades liikmete arvu kümneni.

1984

14.– 17. juuni

Euroopa Parlamendi teised otsesed valimised.

1985

7. jaanuar

Jacques Delors saab Euroopa Komisjoni presidendiks (1985–1995).

14. juuni

Sõlmitakse Schengeni leping, mille eesmärk on kaotada piirikontroll Euroopa Ühenduste liikmesriikide vahelistel piiridel.

1986

1. jaanuar

Hispaania ja Portugal ühinevad Euroopa ühendustega, suurendades liikmete arvu kaheteistkümneni.

17. ja 28. veebruar

Luxembourgis ja Haagis allkirjastatakse ühtne Euroopa akt. See jõustub 1. juulil 1987.

1989

15. ja 18. juuni

Euroopa Parlamendi kolmandad otsesed valimised.

9. november

Berliini müüri langemine.

1990

3. oktoober

Saksamaa taasühinemine.

1991

9.–10. detsember

Maastrichti Euroopa Ülemkogu võtab vastu Euroopa Liidu lepingu, millega luuakse alus ühtsele välis- ja julgeolekupoliitikale, tihedamale koostööle justiits- ja siseasjades ning majandus- ja rahaliidu loomisele, sealhulgas ühisrahale.

1992

7. veebruar

Maastrichtis allkirjastatakse Euroopa Liidu leping. See jõustub 1. novembril 1993.

1993

1. jaanuar

Luuakse ühtne turg.

1994

9. ja 12. juuni

Euroopa Parlamendi neljandad otsesed valimised.

1995

1. jaanuar

Austria, Rootsi ja Soome ühinevad Euroopa Liiduga, suurendades liikmete arvu viieteistkümneni. Norra jääb jälle kõrvale, sest enamik norralasi on rahvahääletusel ühinemise vastu.

23. jaanuar

Ametisse astub uus Euroopa Komisjon (1995–1999) Jacques Santeri juhtimisel.

27.–28. november

Euroopa – Vahemere piirkonna konverentsil Barcelonas pannakse alus Euroopa Liidu ja Vahemere lõunakalda riikide partnerlusele.

1997

2. oktoober

Allkirjastatakse Amsterdami leping. See jõustub 1. mail 1999.

1998

30. märts

Algavad uute kandidaatriikide ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga. Protsessis osalevad Küpros, Malta ja 10 Kesk- ja Ida-Euroopa riiki.

1999

1. jaanuar

Algab Euroopa majandus- ja rahaliidu kolmas etapp: 11 riiki võtavad kasutusele euro, mis asendab rahaturgudel nende riiklikud vääringud. Euroopa Keskpank võtab vastutuse Euroopa Liidu rahapoliitika eest. 2001. aastal lisandub 11-le euroriigile Kreeka.

10.–13. juuni

Euroopa Parlamendi viiendad otsesed valimised.

15. september

Ametisse astub uus Euroopa Komisjon (1999–2004) Romano Prodi juhtimisel.

15.–16. oktoober

Tampere Euroopa Ülemkogu otsustab muuta Euroopa Liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevaks alaks.

2000

23.–24. märts

Lissaboni Euroopa Ülemkogu koostab uue strateegia, mis peab hoogustama tööhõivet, ajakohastama majandust ning tugevdama sotsiaalset ühtekuuluvust teadmistepõhises Euroopas.

7.–8. detsember

Nice’i Euroopa Ülemkogu jõuab kokkuleppele uue lepingu tekstis, mis muudab ELi otsuste tegemise süsteemi nõnda, et liit saab laieneda. Euroopa Parlamendi president, Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president kuulutavad pidulikult välja Euroopa Liidu põhiõiguste harta.

2001

26. veebruar

Allkirjastatakse Nice’i leping. See jõustub 1. veebruaril 2003.

14.–15. detsember

Laekeni Euroopa Ülemkogu. Võetakse vastu deklaratsioon Euroopa Liidu tulevikust. See avab tee liidu eelseisvale suurele reformile ning Euroopa põhiseadust ettevalmistava konvendi loomisele.

2002

1. jaanuar

12 eurotsooni riigis tuleb euro sularahana käibele.

13. detsember

Kopenhaageni Euroopa Ülemkogu otsustab, et 10 kandidaatriiki (Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari) võivad ühineda Euroopa Liiduga 1. mail 2004.

2003

10. juuli

Euroopa tulevikukonvendil valmib Euroopa põhiseaduse eelnõu.

4. oktoober

Algab valitsustevaheline konverents, kus koostatakse põhiseaduse leping.

2004

1. mai

Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari ühinevad Euroopa Liiduga.

10. ja 13. juuni

Euroopa Parlamendi kuuendad otsesed valimised.

29. oktoober

Roomas võetakse vastu Euroopa põhiseadus (liikmesriigid peavad selle ratifitseerima).

22. november

Ametisse astub uus Euroopa Komisjon, mille presidendiks saab José Manuel Barroso.

2005

29. mai ja 1. juuni

Prantsusmaa valijad hääletavad rahvahääletusel põhiseaduse vastu; kolm päeva hiljem tegid seda Madalmaade valijad.

3. oktoober

Algavad liitumisläbirääkimised Türgi ja Horvaatiaga.

2007

1. jaanuar

Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad Euroopa Liiduga.

Sloveenia võtab kasutusele euro.

13. detsember

Allkirjastatakse Lissaboni leping. Leping jõustub siis, kui kõik ELi liikmesriigid on selle ratifitseerinud.

2008

1. jaanuar

Küpros ja Malta võtavad kasutusele euro.

Uus vääring sündis 1999. aastal, kui sularahata arveldamisel võeti
kasutusele euro. Euro tuli sularahana käibele 2002. aastal.

12 Detsember

Šveits ühineb Schengeni alaga

2009

1 Jaanuar

Slovakkia võtab kasutusele euro

4.–7. juuni

Euroopa Parlamendi seitsmendad otsesed valimised.